IMPAHLA EPHATHISA EZINGOMENI ZESINTU

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Emavikini adluleyo besikhangela ngezingoma kanye lemigido yesintu. Sixoxile kabanzi ngemigido kanye lezingoma ebezihlatshelwa abantu begida bejabula. Kuvelile ukuba bekugidwa kuhlatshelwa ezindaweni ezehlukeneyo ezifana lemidlalweni abantu bezithokozisa kanye lemithimbeni.

Ekugideni kanye lekuhlabeleni lapha bezikhona izinto ezimbalwa ebezisetshenziswa ukuze izingoma kanye lemigido kubemnandi. Okokuqala obekuqakathekile ezingomeni lemigidweni yesintu zingungu. Ingungu ibitshaywa ngamagabazi kuphume umsindo nje omnandi obungena kahle ezingomeni. Umsindo lo ubusenza ingoma ibemnandi njalo abagidayo bebegida belandela ukutshaywa kwengungu. Bekulezihlahla ebezisetshenziswa ukubaza ingungu.

Ezinye salezo zihlahla ngumvimila kanye lesikhumba senkomo. Isikhumba besithanjiswa emanzini besesisikwa kuhle sifakwe phezulu lapho ingungu ezitshaywa khona. Nxa ingungu isiphelele ukwenziwa ibitshiswa eziko lapho ezitshaywa khona kusikhumba leso. Lokhu bekusenza ingungu ikhuphe umsindo ongcomelayo ozahambelana lengoma. Ibithi nxa itshaywa ligabazi umsindo uzwakale khatshana le.

Umsindo wengungu lo ubunika abagidayo amadlabuzane amangalisayo. Bekuthi nxa ingoma isivuthiwe lengungu isikhala kakhulu abalabadala baphume kukhulunywe labo batsho abakufunayo. Okunye njalo obekusetshenziswa yizikeyi. Izikeyi bezisetshenziswa ukuqakeza. Lokhu ngokuyizigojwana obekuganyulwa ezihlahleni ezithile ebezisaziwa ngabantu abadala ukuthi zingawoma ziyakhupha umsindo oqondileyo njalo ohambelana lengoma.

Ezinye izihlahla ebezisaziwa ukuba zenza izikeyi ezinhle ligonde lephone. Izigojwana lezi beziganyulwa beseziqunywaqunywa zibe yilokho abakhangelele ukuba zibe yikho. Bezibazwa kuhle zikhutshwe amaxolo zisale zimhlophe nke. Bezibekwa ke zome zithi qha ukuze zikhuphe umsindo oyiwo ofunekayo. Nxa sezomile omunye lomunye ubephatha ezimbili ngapha langapha. Kuzathi ke sekuhlatshelwa abaqakezayo batshayanise izigodo lezi ukuze kuphume umsindo ofunekayo.

Bekusibamnandi ke nxa sekuhlangene umsindo wengungu lowezikeyi.
Umsindo lo ubunika abagidayo amadlabuzane amakhulu kakhulu bagide ke kuzwakale. Okunye njalo obekusetshenziswa kuthiwa ngumhubhe. Lokhu bekubunjwa ngomhlanga obuthathwa emfuleni. Bekubotshelwa intambo ngapha langapha komhlanga. Otshaya umhubhe ubevuthela phakathi komholo womhlanga ngapha edonsa intambo. Nxa esenza lokho bekuphuma umsindo othile omnandi abantu bebekholisa ukulalela umsinjwana lo obuphuma kamnandi bazilibazise ngayo. Umhumbe ubungahlatshelelwa Ngoma bekungumsindo nje omnandi.

Okunye obekusetshenziswa belibizwa kuthiwe yihoso. Ihoso bekusiba ngokuyizigxingi obekufakwa ukhethe phakathi ogidayo abesekuphatha kwesinye isandla akukhutshuze ngapha egida. Nxa ekhutshuza bekuphuma umsindo othile obusenza ingoma ibemnandi njalo kuhambelane lomgido ogidwayo. Okunye njalo obekusetshenziswa ngumlomo ngokwawo. Omama bebetshaya umbululu ngemilomo besengeza ubumnandi bengoma kanye lomgido.

Abesifazana bebethi bangatshaya umpululu abagidayo bagide ngamandla ingoma layo ivuthwe. Bekusiba mnandi kakhulu. Kuyavela ke ukuthi zinengi izinto ebezisetshenziswa ukuncedisa kumbe ukwenza ukuthi umgido Kanye lengoma kube mnandi. Konke lokhu kuveza ukuba iNdebele laliligabazi njalo lalikhaliphile linanzelela izinto ezithile. Sizaqhubeka sikhangela okunye okwakusengeza ubumnandi bemigido lezingoma. Asiqhubekeni silandela izifundo zethu kuphepha likaZulu. Ziyasiphathisa kakhulu ezifundweni kanye lemihlolisweni yethu.
Asihlanganeni ngeviki ezayo.

Related Posts

Izifundo ze-AI, Coding leRobotics ezikolo

Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE ubika ukuba uzaqakathekisa ukufundiswa kwe-Artificial Intelligence (AI), Coding leRobotics ezikolo ngenhloso yokujulisa ulwazi oluzancedisa ekuthuthukiseni umnotho welizwe. Lokhu kuvezwe nguMphathintambo we-Information, Communication Technologies, Postal and Courier Services…

Ingxabano ngesitshebo iphetha ngokufa kwendoda

YiNtatheli kaMthunywa INGXABANO yesitshebo phakathi kwamadoda amabili eSigodini, esabelweni seMatabeleland South, iphethe ngokufa kwenye kulandela ukugongodwa ngehloka. UHloniphani Ngwenya (43) ubhekane lecala lokubulala umngane wakhe uMalizani Tembo (59) ngokumhlasela ngehloka,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *