YiNtatheli kaMthunywa
KULENINA elileminyaka engu-36 yokuzalwa leShamva esigabeni seMashonaland Central elilohlupho olutshiyene lezinye olwamabele alengayo futhi ahlala ephuma igazi, osokuvele ukuba khathesi asefuna ukuyafika emadolweni akhe kumbe ukuthi abe yimitha eyodwa.
UNkosazana Marbel Manyaura wayeyendele eHwedza njalo khathesi uhlala ngaphansi kukasobhuku uTekedza eKandava koSeke lodadewabo uNkosikazi Ottilia Kachanzi (45).
Uthe udubo lokukhula amabele lwaqala eleminyaka engu-18 yokuzalwa lapho amabele akhe ayekhula ngendlela engahambelani leminyaka yakhe.
“Sazalwa siyisikhombisa ngabazali bethu ngaphansi kukaSobhuku uMarimira eShamva. Abazali bethu babhubha bonke. Sengileminyaka engu-18 amabele ami ayekhula ukwedlula awabanye engilingana labo. Kodwa uhlupho lolu lwaqhela ngomnyaka ka2023 lapho amabele la aqala ukuvuvuka esiba buhlungu njalo eselenga kakhulu. Asefuna ukuba yimitha nxa uwalinganisa, ngokunjalo sengisesaba ukuthi angacina esethinta phansi,” kutsho uNkszn Manyaura.
Uthe waliwa yindoda eyayimthethe eHwedza, uEdmond Hwande ngenxa yohlupho lolu.
“Sengilomkami koGoneso eHwedza yikho lapho udubo lwami lolu olwaqhela ngamandla umntanethu wakuqala eleminyaka emithathu yokuzalwa. Amabele ami onke aqala ukukhukhumala elenga ngamandla, kaphumi chago, okwenza abantwabami bonke bebabili, lalo omncane olenyanga eziyisikhombisa, sithenge uchago ukuze abantwana baphile. Ngiyopha kakhulu ngamabele, igazi elingagcwala i-5 litres kumbe ukwedlula lapho,” utshonjalo uManyaura.
Uthe amabele akhe izikhathi ezinengi ayabe ebuhlungu okwenza angenelisi ukugqoka ibhodi (bra), ngokunjalo ahlala elenga.
“Amabele la asesenza ngehluleke ukusebenza ngenxa yokulenga, ngingavele ngikhothame ayahuba phansi.
“Abantwabami bobabili, omdala oleminyaka emithathu lomncinyane olenyanga eziyisikhombisa abalakho okokudla kunye lempahla zokugqoka. Umkami wabaleka ngenxa yamabele ami la akhulayo esithi kasenelisi ukukumela lokhu.
“Ngahamba esibhedlela seKaranda Mission Hospital eMt Darwin bathi bafuna imali engangeUS$250 kodwa ngoba kangilayo ngaphenduka. Sengihlala ngilele ngenxa yokusindwa ngamabele,” kutsho uNkszn Manyaura.
Uthe kaselandawo yokuhlala njengoba wake wabuyela ngakibo eShamva lapho asuka esesiyahlala lodadewabo koSeke.
“Uhlupho lwami olunye yikuthi abantu bayangihleka, bekhuluma izinto ezitshiyeneyo, abanye bathi ngingumfazi wabondofa, abanye njalo bathi ngimunyisa omatholwane. Nxa ngihamba abantu bayabe belokhu bengikhomba ngeminwe,” kutsho uNkszn Manyaura.
UNkszn Kachanzi uqinisekise uhlupho lomnawakhe esithi lwamqala eleminyaka engu-18 lapho amabele akhe ayekhula ngendlela engachazekiyo.
“Leli licinathunjana langekhaya, ngenxa yohlupho lolu, yimi esengihlala laye lezinye izihlobo. Abazali bethu sebatshona, umkakhe wambalekela, abantwabakhe kabalaye ongabanakekela ngaphandle kwethu. Isifiso sethu yikuthi sithole imali yokuba ayekwelatshwa, abantwabakhe bathole okokudla kunye lempahla,” kutsho uNkkz Kachanzi.
UDokotela Abigail Jemedze ongu-gynaecologist uthe uNkszn Manyaura kumele ahlolwe zingcitshi zabodokotela ababona ngezamabele.
“Umama lo kahlolwe ngodokotela ikakhulu abamabele, enziwe i-scan lokunye konke okudingakalayo.
Amazwi kaDokotela Jemedze aqinisekiswe nguDokotela Innocent Kundiona onguGeneral Surgeon othe kunengi okungabe kusenzakala kunina leli.
“Kungenzakala ukuthi ulemvukuzane yamabele kumbe esikubiza ngokuthi yi-ulcer, ngokunjalo kumele aye eParirenyatwa Group of Hospitals eBreast Clinic yakhonale, yikho lapho okuqala khona konke, amathuba okuthi angabe elemvukuzane aphezulu,” kutsho uDkt Kundiona.
UMnumzana George Kandiyero ongomkhulu kunhlanganiso yeZinatha uthe uhlupho lwenina leli lungabe lubangelwa yisintu esidinga ukuthi silungisiswe.
“Uhlupho lukamama lo ludinga ukuthi ahambe zonke indawo, kubodokotela besilungu kunye lakubosiyazi, ngoba lokhu kuyamangalisa. Kodwa asazini ukuthi bakhona abathakathi abaloyayo,” kutsho uMnu Kandiyero.
UMfundisi uHazvinei Muchefa owebandla leRECFEMI Ministries eHarare uthe inhlupho zonke zibangelwa yimimoya emibi, ngokunjalo inqotshwa ngokuthandaza.
“Umama lo ulohlupho olukhulu oludanisayo, hlalani lisazi ukuthi inhlupho zonke zilethwa yimimoya emibi, ngokunjalo udinga ukuthandazelwa, ngoNkulunkulu akukho okungapheliyo,” utsho njalo umfundisi uMuchefa.




