INJOBO ITHUNGELWA EBANDLA: Sakhutshwa esiporweni – Sesijiyelwe kasisazi lokuthi sithini

Pathisa Nyathi

IKHONA ingoma yamawosana ekhuluma ngokuthi amanandi egayiwe. Le yingoma ehlatshelwa nxa kucelwa amazolo ezindaweni ezahlelelwa lokho ezigoqela koManyangwa, eZhilo, eNjelele, koNtogwa(eBotswana) lakwezinye ezinengi esingeke  sazilandisa siziqede. Amnandi egayiwe ngamabele, lapha abantu bayabe sebelimile bavuna besebuphekwa utshwala. Angithi siyasizwe kuthiwa bunengi bungamamanzi okuphala izikhumba.

Lamhla injongo yethu yikukhangelisisa ngokukhutshwa esiporweni ngamakhiwa lathi sivuma size sinqekule ikhanda kuvele imidlambulo. Phela kwathi ngokuqothulwa eGadadi saqala ukubona sengathi izinto zonke zabondlebe  ezikhanya ilanga zingcono kulezakithi. Obabamkhulu basebezibuza ukuthi kanti izijula zabo, inzala zabo, insiba zabo ziphece zapheqwa njani?  Bazama ukuvala imiphongolo yesigwagwagwa ngebhetshu kwehlula.

Awa  amajaha kwabalibozane.

Izolo kwakuthi nxa omhlophe enathe amanzi ngaphezulu komfula amaNdebele ale ukunatha amanzi ngaphansi kwalapho okunathele khona abamhlophe bethi bona amanzi asexhatshwe ngamakhiwa asengcolile. Babeziqhenya bezibona bephelele. Ngokwehlulwa konke lokhu kwaguquka. Zaqala izingoma ezincoma ubuhle bekhiwa.

Kwathiwa ohamba njengomesisi nguye ohambayo. Ogqoka njengalo ikhiwa nguye ogqokileyo. Okuluma ahleke njengalo nguye umuntu qho. Sawafuthela kude amadumbu salulahla olwethu ukholo salandela olwabo ngokukholwa ukuthi yiloolo lweqiniso lokuphila. Sangathi sebesifundise loMdali ebesingamazi. Yikho ukuphuma esiporweni esikhuluma ngakho.

Amabele esasiwalima saqala ukuwadela. Sayidela inyawuthi sazesadela lophoko esasilusebenzisa ekuphekeni  utshwala. Umumbu owawuze lamaPhuthukezi saqala ukuwukhonza.Sazilahla ingiga lemigigo. Sawafuthela kude le amatshe okucholela kunye lembokodo zawo. Amanye abangawokugqulela inkelo. Sakukhohlwa ukugiga lokushobola inshogwana zokupheka isitshwala somkhwenyana, into eyayiligugu emaKhalangeni.

Ngokuya kwesikhathi kwabonakala sengathi impuphu yomumbu kayimhlophe nke. Isithiwa ngumgayiwa.

Ubuhlophe bayo kabusacacanga. Lophoko lalo umbala walo oyibubende kawusakhwabithwa. Yabakhona ke impuphu yomumbu ekhutshwe isikuba esala isimhlophe nke. Hawu wayithanda ke owohlanga olunsundu. Yiyo phela impuphu mpuphu leeluphawu lwempucuko . Inyawuthi elombala olijuba kayaze yathandwa. Amabele lawo akaze esathandwa ngoba ubuhlophe bawo buthundubele.

Sahamba isikhathi yazafika imikhuhlane eqale emazweni amakhiwa. Wafika umatshayabhuqe, ingculazi yathintitha umuntu. Dukuduku sezwa sekuthiwa khona lokhuyana esakulahliswa okwenyongo yenyathi yikho ukudla okudingwa  yilabo asesegula ingculazi. Sathi nanso ingulube isinonela. Isiyini ke Batayi? Hawu okwathiwa sikulahle sekuyikho esesimele siyekudobha sikudle. Yikukhutshwa esiporweni esikhuluma ngakho lokhu.

Kulezi insuku izulu selidlala lathi amandlwane. Kalisani ngesikhathi esasisazi lisina ngaso. Kuthi lalapho selisina line ngolaka lisilele futhi. Umumbu loya esawufunjathiswayo uyaphuza ukuvuthwa. Kawusasiphathisi ngalezi izinsuku kanti futhi uzwela indlala masinyazana nje. Lonyaka lokhu sewatsha waguqa ngamadolo phansi. Bakhona ababehlanganise umumbu lemfe. Siyananzelela ukuthi imfe ilokhu iselodokoza. Pho lathi ngokuna yavuka khwatshu, sikhuluma nje  ilokhu ikhona. Bazayidla labo abayilimayo. Siyananzelela futhi ukuthi imfe ihambelana lawo amabele lawana esawalahlayo. Aluba sasiwanyahlenyele amabele aluba elokhu esadodombela. Pho njengoba sesawalahla sesisele sibambe ize iziboya zomvundla wona ukade usibathele.

Lamhla ukuthi sibuyele emabeleni sekunzima. Ingaqhoba ithambo kunzima ukuthi iliyekele. Indlala izadlalela emagumeni iphango lidlalele eziswini zethu. Sakhutshwa esiporweni sempilo saphoselwa esihorweni sendlala sesijiyelwe kasisazi lokuthi sibambe ngaphi. Kude phambili kude emuva. Siphakathi kwetshatshalaz, phakathi kwetshe lembokodoi, sithalaza ngapha sithalaze ngale siswele esingaqonda khona lesiporo esakhutshwa kuso kasisasiboni. Siphofuzekile.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×