Inkundla kazulu: Phos’ elakho Lingabahlukumezi abadudulwe eNingizimu Afrika . . . !

Ngathi ngisizwa emsakazweni lakumabonakude ukuthi izizalwane zeNingizimu Africa zisithi kazisazifuni izizalwane zakwamanye amazwe kumele zibuyele lapho ezavela khona ngathi ziyadlala.

Kodwa njengoTomasi wencwadini engcwele, ngakukholwa sengibona sekusenzakala. Zinengi izizalwane zeZimbabwe esezidudulwe khonale. Zisuka sezimatasatasa sokungani zibalekela izulu likazamcolo. Ngiyazi abanye batshiye impahla zabo, bafika ngapha bengelalutho abanye njalo ngabavele bengela lutho khonale bazibuyele nje bezihambela bengathwalanga lutho.

Ngicela sibamukele kuhle, singabahlukumezi. Ngikhumbula omunye umakhelwane wathi ebona injiva zigcwele ezitolo, watsho ngelizwi elilokweyisa ethi mhlawumbe zikhohliwe ukuthi amakhefu ePhasika leKhisimusi kakafiki ngoba kulapho esijwayele ukubona injiva ngobunengi.

Abanye ngababuye bengela ngubo ufice sebephiwa okungobhayana kwabokhekhe okunuka imithambiso, ukuthi bembathe.

Abanye ngoba bengela zindlu abazakhayo uthole usulaliswa emkulwini, lapho ozakuthi usalele uphazanyiswe ngokungabantwana kwesikolo sokubasa umlilo kukhudumeza amanzi okugeza lokupheka uhololo kumbe ilambazi, kuyabe kukweqa phezulu kusiyathatha amankomitsho kumbe imiganu emsamo.

Ngibone lomunye othutshe engela lasikhwama impahla zokugqoka asazi ukuthi uzoziphiwa ngubani njengoba ilizwe lakithi lome kangaka. Ezinye ngezidudulwe umthetho wahle wabagola ngoba babesuke belamacala bebalekela amapholisa, omunye laye owayedudulwe weza engelalutho kuthiwa wathi esithi akulasitshebo ecabanga ukuthi

uzahlatshelwa intondolo kwathiwa kutshetshwa ngama-chunks ayebathumela wona eseGoli, bacina bembuza ukuthi uke wathi eseseGoli wathumela imali yokuthenga imbuzi afuna ukuthi abulawelwe yona wahle waqanda ngoba esebonile ukuthi utshaya edwaleni.

Banengi abazahlangana leziphatho ezitshiyatshiyeneyo kodwa ngicela singatheli ipetulo emlilweni sibaphathe kuhle sibabekezelele baze bangene emfolweni.
Ayixabene.

Related Posts

Limani i-beetroot ilenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-beetroot ngoba nxa ilinywe ngendlela eqondileyo ilenzuzo emangalisayo njalo ingumuthi kumpilakahle yabantu. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Renia Phiri uthe i-beetroot iyadlisa sibili nxa ilinywe ngumuntu…

Vikelani izilimo ku-Fruitfly

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO ekhangela ngezokulima ikhuthaza abalimi ukuthi bavikele izilimo zabo kuzibungwana ezibizwa ngokuthi ngama-fruitfly ngoba ziyingozi. Ekhuluma lentatheli yephephandaba likazulu uNkosazana Sibongile Nyathi ukhuthaze abalimi ukuthi basinanzelele kakhulu ngoba…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×