UMHLABA wonke uzabe ukhumbula ukufa kukaJesu njalo ilizwe leZimbabwe lona lakubona kufanele ukunanza lumkhosi ngokubeka eceleni, insuku ezine ezisukela mhlaka 25 kusiya ku 28 Mbimbitho lonyaka. Ngokunjalo, lathi sithi halala kwabathola usindiso lwendodana kaNkulunkulu eyasifela esiphambanweni. Kodwa-ke, kasikhohlwa ukuba ikhefu elifana laleli liza lezingozi ezithile kunye lokudalwa kwamacala ahlukahlukeneyo.
Kuviki edluleyo, silimukisane ngabagqekeze elokitshini leChinotimba edolobheni leFolosi sisithi kasizivikeleni kulowomona ngokulimuka sikhathi sonke njalo singalali obukabhuka. Siphethe lolodaba ngokuthembisana ukuphatha olwezezidakamizwa njengoba abantwana sebevalile izikolo. Yikho lapho esikhona lamuhla. Ngemva kwezembanje, i-whoonga, utshwala, i-broncleer (broncho), amaphilisi, i-glue lokunye, sizaxwayisana ngezasemgwaqweni besesiphetha ngokucebisana ngezokutshontshelwa ngodlakela (robbery).
Izidakamizwa zitholakala ziluhlaza (raw), izibonelo kuyizihlahlakazana zembanje. Zilakho njalo ukutholakala zilolongekile okufana lamabhola (twist) la aphothwa abhenywe kusale izitontshana/sezihlanganiswe lokunye kumbe seziphekiwe. Ukuphekwa kwezidakamizwa ezinengi zisiba luhlobo lwama semi-synthetic le- synthetic, imithetshelwa yentwana ezidakayo ezingelamabizo kodwa ziqiniswa ngakho khona ukudaka lokho, kwenziwa ngudlu ngoba kuvele kubi! Angisaqhubeki ngayo leyomihlobo ngoba, bakwethu kabukho ngitsho labunye ubuhle obutholakala kulezozidakamizwa.
Ziyabulala, ziyahlanyisa, zichitha imizi, zidalisa amacala/izingozi, zitshisa amaphaphu/izibindi/ inhliziyo lazo zonke izitho zomzimba lapho ezidlula khona. Yeyi madoda! Impilo inye bakwethu, kasibuzeni kwasebeke bayiphila — abadala. Phela nxa kuthiwa ilizwi lomuntu omdala kaliweli phansi, kungoba umdala lo esazi akutshoyo. Njalo kuliqiniso ukuba inyathi ibuzwa kwabaphambili. Pho wena mfundi kumbe mntwana wesikolo uthini ngezidakamizwa? Uthi ziyasiza na kumbe hatshi? Abadala bathi, ziyabulala. Ingqobe sizitshiyela kini bakwethu lingakhohlwa ukuba okuncwebe indlebe ngowakho!
Utshwala bona kasikhulumi ngabo ngoba buvele buyazakala ukuba buyadaka. Lasemthethweni ngokwawo, kabuvunyelwa ebantwaneni abangaphansi kweminyaka engu-18 ubudala. Kunjalo lasegwayini lonke nje!
Ungabotshelwa ukudakwa kumbe ukuphafuza nje mahlayana phakathi komphakathi ungagqize qhakala, ukhohlwa ukuba bakhona abanye abangabhemiyo njalo kulilungelo labo ukuphefumula bekhululekile kungcono!
Phela phezulu kokubotshwa, ukunatha lokubhema kulengozi ezibulalisayo!
Silokhe sixwayisana ngomnyama ongabikwa sengathi kawulampisi ngabanye, sithi thina qaphelani kunjalo.
Izehlakalo lemikhuhlane okudalwa yikudakwa kwedlula ukububhija! Phela uzwa abanye bethi “. . . bengiphelile uyazi . . . kangibonanga lokuthi kuhambe njani . . .’’ umuntu esethethe umkhuhlane wadliwa lemali yonke!
Ngikhuluma ngabathi ngumnyama ongelampisi ngoba phela abanye babo ngabathi izidakamizwa kazibulali. ‘‘. . . . wesabani, kangikaze ngizwe mina umuntu okuthiwa wabulawa butshwala kumbe isidakamizwa, ngumnyama ongelampisi lowo . . .’’ Izibindi zokudabula emaguswini lasezindledlaneni sisithi siyawazi lowomango, kukithi kumbe ukuthinta imbuzi/sihlabela emadabukakusa, kuyingozi. Uyafela emnyameni! Phela izigebenga zonke ziyazi ukuba kukhefu elifana lelePhasika, kulezihambi ezinengi kunye lezethekeli ezinengi ngakho zisuke zengeze umfutho wokuhlasela uzulu. Izigelekeqe lezi zilakho ukwenza loba yini engazipha imali kumbe amasu okweba impahla eziyabe ziyifuna. Zingagodla inkafulakufa, zisebenzise amarekeni, izagila, ingqamu, imigqala lakho konke ezikubona kufanele emsebenzini wazo.
Inkokheli zeZimbabwe Republic Police (ZRP) zikubone kufanele ukuba kuxwayiswe izihambi zonke labatshayeli ukuba kugcinwe imithetho yonke yasemigwaqweni. Zithi zona, uzulu kakhululeke ngoba amapholisa azabe egcwele indawana zonke elondoloza ukuthula lokuphathisana lozulu kuleli khefu, ngakho bakwethu xwayani okulandelayo:
– Bosomabhizimusi qaphelani ukugqekezelwa ngoba izigebenga zilakho ukukhulela ngitsho lasibi sabonogada benu ngakho qinisani umvikela wamabhizimusi enu.
– Sanini imali emabhanga njalo abayafaka leyomali, sebenzisani indlela ezahlukeneyo njalo liguqule izikhathi lezisebenzi kulowomsebenzi.
– Abaphatha izibhamu, qaphelani ukukhulelwa ngakho qeqetshani njalonje ngokusetshenziswa kwalezo zikhali ngoba yizo ezicina sezisetshenziswa ukulwisa abanye abantu bethathelwa izimali lempahla eyinotho.
– Zulu kaNdaba, xhumana lenhlelo zeZRP uphatheke kuzo ngokugcweleyo. Zigoqela iBusiness Against Crime Forum of Zimbabwe (BACFOZ), Crime Consultative Committee, Neighbourhood Watch Committee lezinye, kazipheli!
– Banini bamankampani abonogada (security), xhumani amapholisa eProfessional Updating Centre (PUC) aseduzane lani aliphathise ekuqeqetsheni izisebenzi zenu ngezenkafulakufa. Sebenzisani ama-armoured cars, CCTV lama-alarm, izibane ezaneleyo lokunye konke okunjalo. Akukhathalekile ukuba lisemakhaya na kumbe emadolobheni!
Silubambela lapha udaba lwethu mahlabezulu, siyalibonga ngemibono elisipha yona eyiyo enza siqhubeke siloba indatshana zethu lezi. Lingadinwa, lakusasa.
Thumelani imibono yenu kunombolo ye WhatsApp u – 0783185092 kumbe ebulenjini ku – [email protected] [email protected] / [email protected]




