Iphelile imihloliso zibambeni bafundi

Cornelius Luphahla

NJENGOBA imbiza sihuba sakutsha kulezinsuku abafundi kubalulekile ukuthi bazinanzelele ukuthi banyathela ngaluphi unyawo ukuze bengaze baphambuka endleleni eqotho. Angithi nje abanye babo baqedile ukubhala imihloliso kaFomu 4 kuthi abanye baqede ekaFomu 6. Yiyo-ke indaba esingayo lapha bakwethu.

Abanye babafundi laba bajabule okumangalisayo ngesikhathi bebona beqeda ukuloba imihloliso yabo bethi sebesiyaphumula. Abanye babo njalo bahle bamila impondo bangena igusu kabasabambeki bathi sebekhulile. Asazi ukuthi babuswa yimimoya bani.

Zinengi izinto ezikhanga abafundi laba ngesikhathi besafunda bahle bazitshela ukuthi bazazenza mhla beqedayo.

Abanye ngabakhangwe yikunatha utshwala, abanye ngabafuna ukuyaphila kwelaphetsheya kuthi abanye basafuna ukuqhubeka ngezifundo zabo.

Injalo impilo, abantu balemibono etshiyeneyo kodwa eminye yakhona iphetha ibangenisa engozini. Lani bafundi kuqakathekile ukuthi lazi ukuthi nxa liqeda ukubhala imihloliso yenu yokucina lijonge ukwenzani empilweni.

Ngikhuluma nje abanye balababafundi ababhale lonyaka sebeqalile ubudlwangudlwangu.

Abanye babo abasakwazi lokuthi umzali uyini kibo, sebevuke ubunke. Uthola umntwana setshona ematshabhini kanye lemabhawa ethi sekhulile okusuka kumangalise ukuthi ukubhala imihloliso kaFomu 4 kumbe ekaFomu 6 kungabe kuyikho ukukhula kwakhona yini?

Angithi nje kusafanele ukuthi uqhubekele phambili ngezifundo ukuze ube lekusasa elihle. Khona noma kunjalo ukuhlonipha umzali kuqakathekile lencwadi engcwele iyakufakaza lokhu ukuthi ukuhlonipha kuyakwandisela insuku zakho emhlabeni.

Kukhona phela abanye abantwana abahlala bodwa ezindlini ikakhulu emadolobheni. Laba-ke yingozi yodwa sibili ngalezinsuku ngoba basuka baphendule ibhawa ngokunathela khona utshwala belabangane. Esikhathini esinengi abantwana abanjalo nxa eyintombazana umthola sezithwele kuthi nxa elijaha uzwa kuthiwa sebotshiwe kumbe sewone umntakamakhelwane.

Kuyenzakala njalo ukuthi umntwana onjalo ahlaselwe ngumkhuhlane ngenxa yokungaziphathi yena ethi udla ubutsha bakhe. Kambe ubudla njani ubutsha, angithi ungabudla buzaphela kuhle kube yikho ukuphela kwempilo yakho? Pho lisuka lingenwe yini bontanga lisehluleka ukunanzelela ukuthi lizokhela amalahle ekhanda?

Usizi olukhona yikuthi abazali bafundisa abantwababo ngenjongo yokuthi bafunde baphumelele baqhubekele phambili njalo ngezifundo zabo. Isimanga yikuthi abanye abafundi basuke bakuthahe ngokuthi bafundela ukukhula kuphela. Yiwo-ke amalimi ezansi la okuyabe kukhulunywa ngawo.

Bontanga kuqakathekile ukwazi ukuthi liphilelani ngoba lakhathesi banengi abantu abalindele labo abaqeda kubhala imihloliso befuna ukubangcolisa ngokungaziphathi kanye lokunye okuguguda impilo. Qaphela jaha lawe ntombi kungabanga nguwe oyehlelwa liyezi lobubi leli.

Related Posts

Kutsha izakhiwo ezintathu enzikini yedolobho lakoBulawayo

Raymond Jaravaza IZAKHIWO ezintathu ezisenzikini yendawo yamabhizimusi koBulawayo zilumathe umlilo ngoLwesibili emini. Okwakhathesi, izicitshamlilo zeBulawayo Fire Brigade ziphakathi komsebenzi kulindawo esemgwaqweni kaLobengula Street ku-3rd lo 4th Avenue. Izimota eziyisithupha zokucitsha…

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×