Isithembiso samapholisa eZRP

SIYADIBANA njalo bakwethu sigcizelela ngesithembiso samapholisa eZimbabwe Republic Police esathi saziwa ngelika-Zimbabwe Republic Police (ZRP) Service Charter lapho amapholisa akhangelelwe khona ukusebenza ngobunono obuphezulu njalo enanza amalungelo oluntu.

Amapholisa eZRP azimisele ukuphathisana lomphakathi ekulwiseni uCALA lomzali wakhe uSigilamkhuba  ngokuphungula inani lamacala adalwa elizweni. Lapho amacala la acina edalwa khona, sinanzelela ukuthi liphanga lisiphathise ZulukaNdaba ngokusincweba indlebe. Amapholisa-ke akhangelelwe ukuthi lapho emukela khona lolodlebe kumbe ukunanzelela ukuthi endaweni ethile kungabe kunuka santungwana, aphanga aphuthume ayekhona ukuze lawomacala acubunguleke lula.

Isithembiso samapholisa akuleli sikuchaza obala ukuthi lapho lawo mapholisa abopha khona umuntu ocatshangelwa ukuthi angabe edale icala, amuphatha ngobuqotho langenhlonipho enanza amalungelo oluntu kanye labo ngokwabo ubuntu. Wonke umpholisa ongakwenziyo lokho wephula isithembiso ngakho lawe Zulu kaNdaba, ulalo ilungelo lokumkhumbuza ukuthi angakwenzi lokho. Amacala onke ayenzakala lapho ohlala khona kumbe ohamba khona lokusebenza khona Mthwakazi, ayazakala kumapholisa njalo lawomapholisa aqeqesha kabanzi ngendlela zokuwaphatha ngokusemthethweni.

Kulesisithembiso sePolice Service Charter, amapholisa aphatha lamacala agoqela lezasemgwaqweni. Kulezondaba zasemgwaqweni, amapholisa ayabe ejonge ukuphungula ingozi zasemgwaqweni ngokugcina lokuphathisa uzulu ukuthi alondoloze, yonke imithetho elawula indaba eziphathelane lezasemgwaqweni.

IZRP izimisele ukubana abatshayeli bayo bonke babe yizibonelo ezinhle emigwaqweni njalo iyemukela yonke imbiko evela kuzulu ephathelane lendlela amapholisa ayo atshayela ngayo. Kudaba lunye, izimisele-ke iZRP ukulaya wonke amapholisa atshayela butshapha ukuze linhlanganiso iqhubeke isebenza ngobunono baphezulu kanye langokuthembeka kuzizalwane zonke zakuleli lakuzethekeli. Phela amapholisa la angabatshayeli aqhuba imisebenzi efanayo phandle kwelizwe lapho alondoloza khona ukuthula emazweni alezimpi ngakho kumele ahlale etshayela ngobunono sikhathi sonke.

Lawe-ke Zulu kaNdaba, ungalindeli ukubotshwa ngamapholisa ngoba wephule umthetho wezasemgwaqweni kumbe utshayele butshapha. Kasiqakathekiseni impilo zethu bakwethu. Masazini ukuthi izinqola zomlilo lezi esihamba ngazo (izimota phela), kazilabuhlobo lathi. Zilakho ukusicuya kumbe ukubulalisa abanye abantu ngakho masitshayeleni ngonanzelelo njalo sixwaye imithetho lemithetshwana yonke eyezasemgwaqweni.

Singazitsheli ukuthi, “thina satshayela kudala!” kumbe “mina imota ngiyayazi!”

Endabeni zezokulondolozwa kokuthula eziyizo ezenza sixoxisane ngesithembiso samapholisa eZRP, amapholisa kumele aphuthume bakwethu. Ngithemba lisakhumbula ngikuchasisa lokhu ngaphambilini ngisithi lapho okulodlakela khona kumbe lapho olucatshangelwa ukuthi lungaqhamuka khona — lezondaba zidinga isiqubu sombane ngama-Grade “A” calls ngesiNgisi.

Okulodlakela oludinga ukuthi amapholisa asebenzise amandla khona ukuze:
(a) enqabele ukudalwa kwecala,
(b) abophe umuntu obangela lolodlakela kumbe wonke ophatheka kulo;

I-ZRP ithembisa ukusebenzisa inani lamandla enza igcwalisele leso sizatho kuphela.

Lawomandla ngavunyezwa ngumthetho wakuleli omunyethwe yisisekelo semithetho yelizwe kanye layo yonke imithetho elawula ukusebenza kwamapholisa. Umphakathi ukhangelelwe ukuphathisana lalawamapholisa ngokulondoloza ukuthula sikhathi sonke.

Lapho okudingakala khona ukuthi amapholisa kazulu, aweZRP, asebenzise khona inkafulakufa (imibhobho) ukuqhuba umsebenzi wawo, lokho akwenza ngobunono baphezulu kanye lenhlonipho yezokusetshenziswa kwalezozikhali kuzulu. Inkafulakufa isetshenziswa ngemva kokuba:
(i)  ezinye zonke indlela zokuqhuba umsebenzi sezehlule njalo
(ii) kuphela nxa ukuyisebenzisa kungafaki impilo kazulu wonke kanye locatshangelwa ukuthi ulecala, engozini.

Kulobunzima-ke lapha bakwethu ngoba ngithemba lisakhumbula ukuthi sathi thina kulezigilamkhuba ezitshontsha zihlomile okwenza umsebenzi wamapholisa lozulu olwisana loCALA, ucine usuyimpi ngokwayo.

Kasikukhangeleli-ke lokho kuzizalwane zeZimbabwe elokuthula okwalethwa ngamaqhawe ethu ngegazi. Akukho elinye njalo igazi osokumele lichitheke bakwethu ngakho kasilondolozeni ukuthula ngokugcina imithetho yonke yelizwe.

Kulesisibanga sesithembiso samapholisa eZRP, uzulu uxwayiswa ukuthi:
— akumelanga loba sekutheni, ukuthi azame ukuhluthunela amapholisa lezonkafulakufa zomsebenzi wokugcina umphakathi;
— akumelanga umphakathi uhlasele amapholisa loba sokutheni, kumbe ukuzama ukubalekisa izibotshwa, ukuphazamisa ukusebenza kwamapholisa esizwe langayiphi indlela njalo,
— akumelanga uzulu enze yiloba yikuyini bakwethu okungacina kusenza amapholisa akhe acine sebenzisa izikhali zalolohlobo.

Pho-ke njengoba amapholisa akho, Zulu kaNdaba, ekuthembisa ukuthula okunje okufana laseJerusalema elitsha ngokwalo, wena ungaphathisa kanjani ukuthi lesosifiso sigcwaliseke? Nanku okunye ongakwenza Mthwakazi:-

Lapho ozwa khona ngodaba lukaCALA, ukubona kumbe ukucabangela ukuthi kulalapho adalwa khona, phanga wazise amapholisa aseduzane lawe – sebenzisa amabhoksana eZRP lezinye zonke indlela ongazisebenzisa.

Kakula ngitsho lowodwa umbiko kazulu esithi kawuqakathekanga. Bikani konke okuphathelane lamacala kumbe konke elikusolelayo kodwa lingaqedisisi ukuthi kungabe kulicala na kumbe hatshi. Imqoka leyombono yenu bakwethu. Kwazibani! Mhlawumbe yiwo umbiko ozavumbulula inkemenkeme yendaba! Akekho omunye ongakwenza lokho ngaphandle kwakho;

Phatheka ngokugcweleyo kunhlelo zokuzivikela kuCALA loSigilamkhuba, wena ngokwakho lomakhelwane wakho, ukuvikela impahla yakho kunye lekamakhelwane wakho – dinga indlela ongaphatheka ngayo emahofisini amapholisa aseduzane lawe;

Kwazibani! Mhlawumbe icala elidalwe komakhelwane, kusasa liza ngakwakho. Phela inxeba lendoda kalihlekwa njalo izandla ziyagezana. Kasiphathisaneni sigqibe ukudalwa kwamacala ezigabeni zethu;

Bika izenzo zonke zokungaqhubi kuhle kwamapholisa akuleli, aweZRP ku-Officer-in-Charge wamapholisa aseduzane lawe. Nxa ungasuthiseki ngendlela akuphatha ngayo, yana kumkhokheli wakhe, okhokhela amapholisa esiqinti okuso owaziwa ngelika-Officer Commanding Police District. Yikho lapho engathi khona uma ungasuthisekanga ngendlela udaba lwakho oluphathwa ngalo kumbe indlela amapholisa asebenza ngayo, qhubekela phambili uye kumkhokheli wesabelo u-Officer Commanding Police Province. Ulakho ukuqhubeka uphathiswa ngendlela enjalo uze uyefika ku-Commissioner General wamapholisa ePolice General Headquarters [PGHQ], eHarare.

Phathisa kule impi yokulwisana loCALA loyise uSigilamkhuba ngayo yonke indlela obona ungasiza ngayo ukulondoloza ukuthula lokwenqabela ukudalwa kwamacala ukuze isizwe sethu siphumelele.

Ngokunjalo, sithi thina masibambaneni bakwethu. Masibeni moya munye ezigabeni zethu laselizweni lethu lonke ukuze sakhe isizwe esilokuthula, inhlalakahle, intokozo lempumelelo.

Sisiphetha lapha bakwethu isithembiso samapholisa eZRP. Ingqobe sezisalele kulawomapholisa ukuthi asigcwalisele njengokuthembisa lokuzinikela kwawo. Kodwa-ke, singakhohlwa ukuthi konke lokhu kuphumelela kuphela nxa thina, Zulu kaNdaba, siwaphathisa lawomapholisa ngoba esebenza abantu — thina.

Phosa elakho ZulukaNdaba ngeziphathelane lamacala akule indatshana. Buza ngezamacala okulondolozwa kokuthula kumbe amanye nje esake saxoxisana ngawo ofisa siwachasise kuMthunywa.

Umlobi ngomunye wabasebenzela emahofisini ezobudlelwano beCID lomphakathi. Utholakala ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0713445459 / 0782039397 kumbe ebulenjini [email protected]

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *