Izangoma zithi qaphelani bomama: Omakhwapheni sebechitha imitshado nge-15 Rand kuphela

KUKHANYA omakhwapheni sebethole indlela engcono yokukhulisa amabhizimusi abo.

Lokhu bakwenza besebenzisa umuthi ojonge ukuxotsha amanina emzini yawo.

Izangoma zixwayisa abesifazana abathethweyo ukuthi baqaphele.

Enye inyanga uJabulani Mthimunye uthe umuthi weR15 lo yisichitho. “Uyalwa lomkakho nsukuzonke lina lobabili lize libone kungcono ukuthi lehlukane nxa ekhona okusebenzisela wona,” kutsho uMthimunye.

“Yikho nje imitshado eminengi ichitheka. Omakhwapheni kabaphumuli bagoqe izandla.

“Bahlala njalonje bezama indlela ezintsha ukuze bangene ezindlini.Bafuna ukuba ngomama bemizi.”

Uxwayise omama abalemizi ukuthi baye kubosiyazi bayodingisisa ukuthi akulamuntu obasebenzisela umuthi nxa kulokungazwanani endlini ukuze behlukane labomkabo.

UNzama Maluleke uthe: “Izangoma zifana labodokotela – ziyelapha abantu.

“Kabaphambanisi impilo. Nxa umuntu esenza isichitha, lowomuntu kayisiyonyanga.”

“Ngakolunye uhlangothi, isangoma uManzini Shabalala uxwayise amadoda ikakhulu labo abalemizi ukuthi bekele ukungathembeki emtshadweni yabo. Yikho lapho uhlupho oluqala khona,” kutsho umanzini.

“Nxa ungathandana lomunye umfazi omunye uyabe esefuna ukungena egumeni angasabi ngumakhwapheni.

“Angasebenzisa umuthi ukuthi asuse lo alwisana laye.”

Uthe amadoda yiwo alecala nxa angatshiywa ngomkabo ngenxa yesichitha.

“Yibo ababiza uhlupho empilweni zabo,” kutsho yena.

Uxwayise abesifazana ukuthi bangaziqhenyi ngomkabo kubangane babo.

“Nxa uhlala ubatshela ukuthi umkakho ulunge okunganani, wenza bamlangazelele kakhulu babe sebesebenzisa umuthi ukuthi wena usuke,” kutsho yena.

UShabalala uthe yikho kuvamile ukuthi amadoda angehlukana labomkabo athandane labangane babomkabo.

Kayisibo bonke abesifazana abasekela indaba yokusetshenziswa komuthi, bonke abawuthengisayo kumele babotshwe.

“Bachitha imizi yabantu, baphambanise lempilo zabo. Kambe nxa bezathengisa umuthi angathi bathengisa iziwiji,” kutsho uCynthia Ngcobo.

Kayisibo bonke abasekela umbono kaNgcobo, elinye inina lithe, “kunzima ukuthola indoda ekwazi ukugcina imuli lezinsuku.

“Ungayithola njalo isithethwe, yihluthune usebenzisa umuthi, ngaphandle kwalokho uzahlala wedwa uze uyokufa.”

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×