IZIBHOLANE EBANTWINI. . . UHulumende le-China Aid uvula izibholane ezingu -22 eMatobo

YiNtatheli kaMthunywa
BATSHAYA impululu abalimi lezakhamizi zesiqintini seMatobo kulandela ukugejwa kwezibholane ezingu-22 kuhlelo olusungulwe nguHulumende ebambene leChina Aid.

Bekuyinjabulo ngoLwesihlanu kumaviki amabili edluleyo kumthimba obuloMphathintambo wezemali lokuthuthukiswa komkhonomi uSikhwicamfundo uMthuli Ncube, ummeli weMatobo North ePhalamende uEdgar Moyo ophinda abenguMsekeli kaMphathintambo wogatsha lwezemfundo yaphansi laphezulu,  abalimi, izisebenzi zikaHulumende ezikugatsha lwe-Zinwa.

Ekhuluma lephephandaba likazulu ngemva kokuphawulwa kwezibholane, uMoyo uthe kuzakuba lomehluko ikakhulu ezikolo, ezibhedlela njalo kuzakuba lenguquko kwezokulima kulindawo.

Uthe inhloso enkulu yikuvuselela isiphala sokudla, kulandelwa uhlelo lukaHulumende olwe-National Development Strategy 1 loMbono wokuthuthukisa umkhonomi lempilakahle kazulu iVision 2030 ekhokhelwa nguMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa.

“Okwakuqala, izibholane lezi zizabaluleka ikakhulu nxa sikhangelane lalesi isikhathi seCovid-19.

“Indawo le yomile ngakho-ke abalimi bazancedakala. Kuzavuka izivande zokulima ngokuthelezela, kulinywe imibhida lezifuyo zithole amanzi. Abalimi bazuze imali ngokuthengisa abakulimayo,” uMoyo.

Umaqhuzu weMatobo Rural District Council uMnumzana Elvis Sibanda uthe uhlelo lwezibholane lwaqalisa ngomnyaka ka-2019.

“Abahlali balapha sebephathiswe kakhulu ngokuba lezibholane lezi. Uhlelo lwaqala ngo2019, lwaqhuba kakuhle kwaze kwafika lesi isikhathi. Sithanda ukuletha isibongo esikhulu kuHulumende wethu.”

Uthe isigaba seMatopo okwamanje silezibholane ezingu-490 kodwa kusasilela ezinye ezingafika i-200 ukuze isigaba sithole amanzi.

Ukugejwa kwezibholane lemigodi kusehlelweni lukaHulumende lokuthi zonke izigaba ziqale ukuthuthuka ngokuvuselela ukulima, ukuphila impilo engcono lokuphakamisa izinga lomkhonomi.

Izigaba ezinengi esabelweni seMatabeleland South zilodubo lokuswelakala kwamanzi. Kungumbono kaHulumende ukuthi kusiyafika umnyaka ka2030, wonke umuntu athole amanzi eduzane.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×