IZIBHOLANE EBANTWINI. . . UHulumende le-China Aid uvula izibholane ezingu -22 eMatobo

YiNtatheli kaMthunywa
BATSHAYA impululu abalimi lezakhamizi zesiqintini seMatobo kulandela ukugejwa kwezibholane ezingu-22 kuhlelo olusungulwe nguHulumende ebambene leChina Aid.

Bekuyinjabulo ngoLwesihlanu kumaviki amabili edluleyo kumthimba obuloMphathintambo wezemali lokuthuthukiswa komkhonomi uSikhwicamfundo uMthuli Ncube, ummeli weMatobo North ePhalamende uEdgar Moyo ophinda abenguMsekeli kaMphathintambo wogatsha lwezemfundo yaphansi laphezulu,  abalimi, izisebenzi zikaHulumende ezikugatsha lwe-Zinwa.

Ekhuluma lephephandaba likazulu ngemva kokuphawulwa kwezibholane, uMoyo uthe kuzakuba lomehluko ikakhulu ezikolo, ezibhedlela njalo kuzakuba lenguquko kwezokulima kulindawo.

Uthe inhloso enkulu yikuvuselela isiphala sokudla, kulandelwa uhlelo lukaHulumende olwe-National Development Strategy 1 loMbono wokuthuthukisa umkhonomi lempilakahle kazulu iVision 2030 ekhokhelwa nguMongameli welizwe uEmmerson Mnangagwa.

“Okwakuqala, izibholane lezi zizabaluleka ikakhulu nxa sikhangelane lalesi isikhathi seCovid-19.

“Indawo le yomile ngakho-ke abalimi bazancedakala. Kuzavuka izivande zokulima ngokuthelezela, kulinywe imibhida lezifuyo zithole amanzi. Abalimi bazuze imali ngokuthengisa abakulimayo,” uMoyo.

Umaqhuzu weMatobo Rural District Council uMnumzana Elvis Sibanda uthe uhlelo lwezibholane lwaqalisa ngomnyaka ka-2019.

“Abahlali balapha sebephathiswe kakhulu ngokuba lezibholane lezi. Uhlelo lwaqala ngo2019, lwaqhuba kakuhle kwaze kwafika lesi isikhathi. Sithanda ukuletha isibongo esikhulu kuHulumende wethu.”

Uthe isigaba seMatopo okwamanje silezibholane ezingu-490 kodwa kusasilela ezinye ezingafika i-200 ukuze isigaba sithole amanzi.

Ukugejwa kwezibholane lemigodi kusehlelweni lukaHulumende lokuthi zonke izigaba ziqale ukuthuthuka ngokuvuselela ukulima, ukuphila impilo engcono lokuphakamisa izinga lomkhonomi.

Izigaba ezinengi esabelweni seMatabeleland South zilodubo lokuswelakala kwamanzi. Kungumbono kaHulumende ukuthi kusiyafika umnyaka ka2030, wonke umuntu athole amanzi eduzane.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *