Izifuyo ziletha indlala esigabeni sePlumtree

Cornelius Luphahla
IZAKHAMIZI zesiqintini seZimnyama sezibeke phansi amakhuba okulima kusukela eminyakeni emibili ngenxa yokuqedelwa izilimo zazo yizifuyo ezigoqela inkomo, obabhemi kunye lembuzi.

Kubikwa izigaba zeZimnyama ezigoqela iMapulula, iSabeni kunye leSikhulu sezibona kungcono ukuphila ngokuthenga amabele ngoba zingaze zilime azivuni lutho njengoba izifuyo zakulezozigaba zihle zihlangabeze lezo zilimo zisasungula.

Iphephandaba likaZulu lixhumane losobhuku wesigabeni seMapulula uMnumnzana Mountain Msimanga, wabika ukuthi laye ngomunye wezakhamizi ezingasalimiyo ngenxa yenkomo labobabhemi.

“Mina sengikhathele ngokulimela izifuyo zabantu. Ngileminyaka emibili ngilima ngingavuni lutho ngenxa yezifuyo zabantu. Nxa kungathiwa abantu kabakhangele izifuyo zabo, bavuma ngomlomo kodwa kakho ozikhangelayo.

“Lonyaka bengilimile kodwa kangivunanga lutho ngenxa yabobabhemi babomakhelwane. Angizange ngidle ngitsho lomumbu ngoba obabhemi laba bahle baqeda umumbu ungakavuthwa,” kuchaza usobhuku uMsimanga.

Kubikwa izakhamizi lezi zifuye kakhulu obabhemi ukwedlula inkomo ngakho obabhemi laba sebazitholela amadlelo azinsimu zabantu. Inengi labanini balezizifuyo kubikwa lisebenzela eBotswana lakweleSouth Africa, ngakho litshiya izifuyo lezi zingelabo abazikhangelayo.

Ekhuluma lentathelizindaba omunye walezizakhamizi othande ukubizwa ngokuthi ngugogo uMaNcube ubike ukuthi kababiyi amasimu abo kulindawo ngoba indawo le ayilazihlahla zokubiya.

“Endaweni yakithi akulazihlahla zokubiya yikho singabiyi. Abantu yibo okufanele bakhangele izifuyo zabo ngoba kakho ongaziyo ukuthi indawo yakithi ayilazihlahla,” kuchaza ugogo uMaNcube.

Usobhuku uMsimanga ubuye wabika ukuthi usobhuku omkhulu uMnumnzana Fanyana Mayisa nguye okufanele athathe inyathelo axhumane lenduna ukuze kumiswe umthetho wokugweba abangelusi izinkomo zabo.

Ekhuluma loMthunywa usobhuku omkhulu weZimnyama uMnumnzana Fanyana Mayisa ubike ukuthi kuzakwenziwa umhlangano ukuze abantu bavumelane ngomthetho ozabagweba ukuze nxa sebegwetshwa bengakhali ngomuntu.

“Abantu bayazi ukuthi akulamahlahla kule indawo esingabiya ngawo ngakho kufanele beluse izifuyo zabo.

Ongelusiyo kungcono ahlawuliswe ukuze abe yisibonelo esigabeni,’ kutsho uSobhuku uMayisa.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×