Izinja zilume abantu abanengi ngesikhathi se-lockdown

YiNtatheli kaMthunywa
INHLANGANISO ye-Nurture Imvelo Trust ibika ngokukhathazeka okukhulu ngokwanda kwabantu abalunywa yizinja ezilobhova esabelweni seMatabeleland South.

Kubikwa ngomnyaka odluleyo, kube labantu abedlula i400 abalunywa yizinja ezicatshangelwa ukuba zilomkhuhlane wobhova. Umnyaka ka-2020 uphele inengi labantu livalelwe emakhaya ngenxa yezinqumo zokwenqabela ukumemetheka kweCovid-19.

Inani labantu abalunywa yizinja leli, lafuqa ukuthi inhlanganiso yeNurture Imvelo Trust isukumele phezulu ibambisane lohlangothi lukaHulumende olwe-Veterinary Services ukuze kukhankaswe ngokubaluleka kokuhlabisa izinja ijekiseni yokulawula ubhova.

Ukusebenzelana loHulumende lokhu kungaphansi kohlelo lokuqeda umkhuhlane wobhova kusiyafika umnyaka ka-2030. Sekufakwe icebo elikhulu lokuvuselela ama-public-private partnerships (PPPs), njengokuphawulwe luhlelo lweNational Development Strategy-1 (NDS1).

Ukwanda kwabantu abalunywa yizinja ezicatshangelwa ukuthi zilobhova kuvezwe nguProvincial Veterinary Officer wesabelo seMat South uDokotela Enat Mdlongwa ngesikhathi ekhuluma kumbuthano we-World Rabies Day eSigodini ngeviki edluleyo.

Umbuthano lo ubuqoqwe nguHulumende encedisana leNurture Imvelo Trust leSibanye Animal Welfare and Conservacy Trust.

UDokotela Mdlongwa uthe isibalo sabantu abalunywa yizinja kumnyaka odluleyo besisethusa.

“NgoMpandula ka2020, sathatha ama-sample ebantwini abangaphezulu kwe-458 abalunywa yizinja ezicatshangelwa ukuthi zilobhova. Lokhu kwasitshengisa  ukuthi zinengi izinja ezilobhova emphakathini,” kutsho uDkt Mdlongwa.

Uthe ngenxa yemikhankaso ebikhona lokusebenzelana lenhlanganiso ezizimele zodwa, inani labalunywa yizinja liyehla. Uthe lonyaka sekulunywe abantu abangu-200.

“Lonyaka, kusiyafika uMpandula, sekulunywe abantu abangu-225 yizinja ezisolelwa ukuba lobhova.”
UNkosazana Sanele Ndlovu ongumqondisi weNurture Imvelo utshele iphephandaba likazulu ukuthi ekusebenzisaneni kwabo lomphakathi esiqintini saseMzingwane, bathole ukuthi ulwazi ngobhova ezinjeni lukhona, kodwa abantu badinga izeluleko ezithe xaxa ngokugcina impilakahle yezinja zabo.

“Abantu bakuthatha kancane ukuthi ubhova luyabulala abantu. Kumele silwisane lobhova ngokukhuthazana ukuthi sihlabise izinja ngesikhathi esifaneleyo,” kutsho uNksn Ndlovu.

“NjengeNurture Imvelo Trust sigxile kakhulu kunhlalakahle yenyamazana lasekulondolozeni imvelo.”

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×