Kayikho indlala! Kuzavunwa amathani angu-600 000 engqoloyi

Nkosilathi Sibanda

ABALIMI bakuleli kulindelwe ukuthi bavune ngokwedlulisileyo ingqoloyi elinywe ngesikhathi sebusika, nanko uHulumende ukhangelele isivuno samathani angu-600 000.

Lokhu kuvezwe lugatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water leRural Development kumbiko walo kuliviki, ligcizelela ukuba lokhu kuze ngemva kokuba abalimi ezweni lonke behlanyele amahekitha angu-120 000.

Intuthuko le iphawula ukuthi sekuyiminyaka emibili ilandelana, kuvunwa ingqoloyi kusilinganiso esiphezulu, okudalwe lusekelo oluvele kuHulumende lokuzimisela kwabalimi ekutholiseni ilizwe ukudla okwaneleyo.

Esethula ngesimo sengqoloyi emasimini, unobhala wogatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water leRural Development, uSikhwicamfundo Obert Jiri uthe ilizwe lisendleleni yokuthi livune ingqoloyi enengi.

“Ilizwe lizenelisa ukufeza inhloso yalo yokuvuna amathani angu-600 000 kulisizini. Umqando okhona wenze kwabalula ukuthi kube lokutshakaza ezabelweni zonke. Sikhangelele ukuthi kube lokwengezwa kwesivuno lesi, ukwedlula emnyakeni odluleyo,” kutsho isethulo sikaSikhwicamfundo Jiri.

Uthe ukuze kubelempumelelo ekutholeni isivuno esihle, uHulumende uthethe inyathelo lokuthi kube lokutholakala kwamagetsi emapulazini okulinywa khona ingqoloyi.

USikhwicamfundo Jiri wengeze ukuba kwabekwa amagetsi ayisilinganiso se150 megawatts kubalimi bengqoloyi.

Uncome logatsha lwe-Zimbabwe National Water Authority (Zinwa) ngokuphathisa ekutholakaleni kwamanzi.

“Udumo luya kubalimi bethu abazikhandlayo, langokukhuthala lokuzinikela kwabo. Imizamo yabo ingumgogodla wethu wokwanelisa ukudla komuntu wonke elizweni,” kutsho umbiko kaSikhwicamfundo Jiri.

Ugatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water leRural Development kumaviki adluleyo lubhode ilizwe, lapho okulinywa khona ingqoloyi, kwavela ukuthi uHulumende uyasuthiseka ngokuzimisela kwabalimi kulisizini.

Ukwanda kokulinywa kwengqoloyi, okungakaze kubekhona eminyakeni edluleyo, kuveza ukuthi i-Second Republic isilethe inguquko kwezokulima, ukutholakala kwemitshina yokulima yakulezi insuku, ukwethulwa kwenhlelo zokusekela izabelo, kunye lokuncedisa ukuthi kulinywe ngendlela ezihambelana lomkhathi.

Related Posts

Ilizwe lamukele izidumbu zabathathu ababulawa e-UK

Bongani Ndlovu IZIDUMBU zezizalwane zakuleli, uNothabo Zandile Tshuma, lamadodakazi akhe amabili, uNatalie loNala, okucatshangelwa ukuba babulawa e-United Kingdom kunyanga edlulileyo, zifike ngoMvulo ekuseni egcekeni lendizamtshina eleRobert Mugabe International Airport, eHarare.…

Inina lihlalisa ingane (12) esitofini esitshisayo ngokuqamba amanga

Danisa Masuku KULENINA lesigabeni seNyathi, eMatabeleland South elenze isihluku ngokuhlalisa indodakazi yalo phezulu kwesitofu esitshisayo, ngesizatho sokumjezisa ukuthi uqambe amanga. Lokhu kudale ukuthi indodakazi itshe kabuhlungu. Inina leli kubikwa lalibhembe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×