Leonard Ncube
IZINDUNA zesabelweni seMatabeleland North sezikhuthaze uHulumende ukuthi aphange ukuvuselela uhlelo lwezemvelo olweCommunal Areas Management Programme for Indigenous Resources (Campfire).
ICampfire luhlelo lwakuleli olukhangelane lokulondoloza ezemvelo lokuthuthukisa izigaba ngenzuzo evela kwezemvelo.
Loluhlelo kubikwa belungasahanjiswa ngendlela efaneleyo kuminyaka edluleyo nanko phela izigaba azisatholi inzuzo okufanele incedise ukwakha izikolo, amaklinika, imigwaqo kanye lokunye okuphathelane lengqubela phambili yezigaba.
UHulumende laye useke wakhuluma ngamalungiselelo wokuvuselela iCampfire kulandela ukukhonana kwenhlangothi ezitshiyeneyo.
Izakhamizi zezigaba ezibalisa iBinga, iHwange, iLupane kanye leTsholotsho zibhekane lobunzima obukhulu bokuhlaselwa zinyamazana zasendle ezibhidliza impahla, izilimo kanye lokubulala abantu.
Inkokheli zomdabu zithi izakhamizi kufanele zithole inzuzo kwezemvelo njalo labo abatshabalalelwe yinzuzo, izifuyo kumbe izilimo kufanele babhadalwe.
“Abantu bathwele nzima ngenyamazana zasendle ikakhulu izilwane ezibulala imbuzi lenkomo mihla lemihla. Sifisa ukuthi ugatsha lwezinyamazana lubuye luzosincedisa njalo kuvuselelwe uhlelo lweCampfire ukuze abantu bancediseke.
“Sikhuluma kunje akula lutho esigabeni olutshengisa ukuthi loluhlelo lusaphila njalo sasivame ukuthola inzuzo kanti ke akusekho konke lokhu. Nxa iCampfire ingaba khona abantu basizakale ngeke bezingele izinyamazana kumbe ukugamula izihlahla okungekho emthethweni, “ kutsho induna uDingane-Nelukoba oweMabale, eHwange.
Induna uWhange igcizelele yathi isigaba sakhe sisalele emuva kwezentuthuko kukanti ke sona sigcwele izinyamazana, amalahle, inhlanzi kanye lokunye okungathuthukisa isigaba.
“Ngangilokhu ngisizwa nge Campfire kusukela ngesikhathi ngingakabi yinduna kodwa kuze kube lamhla angikaboni lutho. Siyayidinga imali ukuze sakhe izikolo, amakilinika lemigwaqo. Sicela loluhlelo luvuselelwe masinyane izakhamizi zithole ukuthuthuka,” kubika induna uWhange.
ESiqintini seLupane leTsholotsho bakhala ngokufanayo.
Impisi, izilwane lendlovu sokuqede izilimo lezifuyo ngakho induna uMabhikwa weLupane ithe abantu kufanele bahlawulwe.
“Abantu sebafunda ukuphila ndawonye lezinyamazana zasendle kodwa kusuka kube buhlungu ngoba zibulala izifuyo ziqede lezilimo. Kuya kube kuhle ngabe abantu bayathola ukubhadalwa ukuze babuyiselwe esimeni sabo kodwa akunjalo. Ngabe uhlelo lweCampfire lukhona bekuzakuba lula ngoba ngabe wonke umuntu uyathola okuncane,” kulandisa induna uMabhikwa.




