Kuhlanganwa eFolosi

INTSHANTSHU zokugijima ezikolo zeMatabeleland North zizadibana edolobheni leFolosi ngenyanga ezayo, kumcimbi wemncintiswano ekhangelelwe ukuthi iphakamise ezemidlalo kulesi isabelo.

Izigaba eziyisitshiya galombili ezibalisa phakathi kwazo iBubi, Umguza, Tsholotsho, Lupane, Nkayi, Hwange leBinga zithi gwaqa okwamalanga amathathu kusukela mhlaka 3 kusiya ku 6 Mbimbitho enkundleni yesikolo seMosi oa Tunya. 

Lonyaka kuzakuba luthuli ngoba kuhlangana imincintiswano yabantwana bezikolo ze-primary leze-secondary ngasikhathi sinye. Inhlanganiso ezibambe ezemidlalo yezikolo iNational Association of Primary Heads (Naph) leNational Association of Secondary Heads (Nash) zikhethe ukuthi zibuthane sikhathi sinye ukuze kuqoqwe iqembu lesabelo ngendlela efaneleyo.

Ukuhlanganiswa kwemcintiswano le sekubonakele ukuthi kuyancedisa ekwehliseni indleko, kwakha ubudlelwano kunikeza amankampani lezikolo inkundla yokuzithengisa emphakathini, ukulolonga lokucupha ithalenta ebantwaneni lokubumba imuli yethimu eqinileyo ezamela isabelo.

Umphathi wezemidlalo eMatabeleland North uCain Ncube uthe baphezu kokulungisela umcintiswano lo. Abaphathi bezikolo kulesi sabelo badibene kumaviki adluleyo lapho okubotshwe khona izinqumo zokuthi kumele imincintiswano ibanjwe ngendlela eyiyo.

UNcube uthe baphezulu njalo kokukhulumisana labancedisi babo, ikakhulu amankampani, ikhansili yeFolosi lezinye iziphathamandla ezisondelane lemidlalo yokugijima.

“Amalungiselelo aqhuba kuhle. Esikukhangeleleyo yikuthi inkundla yokugijima ilungiswe.”

Isabelo seMatabeleland North sidinga usizo lokuthi senelise ukulolonga abantwana besikolo abalethalenta lokugijima nanko phela sekutshove iminyaka eminengi kungela mgijimi oba lodumo ophuma kulindawo.

Kungumbono wababalisi bezikolo zakulesisabelo ukuba lonyaka kumele kukhitshwe intshantshu zesiqubu ukuze iMatabeleland North ibonakale kunkundla ezizaphakamisa ithalenta labasakhulayo.

Bambalwa abafunda kulesi isabelo abaphumelela kumdlalo wokugijima. Loba bekhona, kuvele ibizo loyedwa uSamukeliso Moyo osezakhele udumo ngokuba yintshantshu egijimela isizwe kumango emide eqhutshwa phetsheya. 

Sekusaziwa ukuthi kukhona okumele kwenziwe ukuze kulolongwe abagijimi abafana loMoyo.

Isabelo seMatabeleland North silembali yokuhwatshwa intshantshu ezigijima imango emide. ILupane, iHwange leTsholotsho zikhokhele kusukela ngeminyaka yama-1990s. Ngokuya kwesikhathi izigaba lezi zehlulwe yiBinga, isigaba esisitshengisele ukuthi sizimisele ukuthuthukisa ezemidlalo yabasakhulayo.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *