Kumqoka ukwazi isikhathi sokuvuthwa kwezilimo

Johas Moyo
INHLANGANISO ebona ngezokulima iAgritex isikhuthaze abalimi ukuthi babesazi isikhathi esidingakalayo ukuthi bavuthise izilimo zabo kusiya ngezigaba zabo kanye lobunengi bezulu lakibo.

Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Dumisani Mbiko Nyoni uveze ukuthi kuqakathekile kubalimi ukwazi isikhathi esifunakalayo ukuze izilimo ezithize zivuthwe kuzigaba abalima kuzo njengoba kutshiyana ngendawo  langezulu.

“Sikhuthaza abalimi ndawana yonke ukuthi baqale ngokudinga ulwazi ngesikhathi esidingakalyo ukuze izilimo zabo zivuthwe kusiya ngokuthi bahlala kuyiphi indawo elizweni.

“Izilimo zivuthwa ngesikhathi esitshiyeneyo endaweni ezitshiyeneyo kungakho-ke ulwazi ngalokhu lunganceda abalimi ukuze baphumelele kumsebenzi wabo wokulima.

“Singakhangela indawo ezitshiyeneyo ezigoqela iMatabeleland North leSouth umhlabathi uyatshiyana kukanti lezulu elina kundawo lezi alilingani. Abalimi bangabalolwazi ngalokhu bangahlela kuhle isikhathi sabo sokuhlanyela ukuze bazitholele inala,” kutsho uMnu Nyoni.
Uqhubekele phambili ngokufundisa abalimi ngamalanga atholakala ezigabeni zabo okuyikho okungenza bathole isivuno esihle ngenhlanyelo abayabe beyilimile ngoba isikhathi esiyithathayo ukuvuthwa kumele sihambisane lezulu elikhona kanye lomhlabathi wakhona.
“Sikhuthaza abantu bezigabeni zonke ukuthi babewazi amalanga abalawo ukuthi umumbu wabo uvuthwe. Sikhangela indawo ezinjengeTsholotsho umumbu uthatha insuku ezingu-94 ukuthi uvuthwe, eNyamandlovu 104, iBinga 103, iHwange 115 kusiya ku 120. Lokhu kumele kube lulwazi olukhona phakathi kwabalimi ngoba bangathola isivuno esihle nxa bangahlela ukulima kwabo bekhangele insuku ezidingakalayo ukuthi isivuno sabo silunge.
Uthe okunye okuqakathekileyo yikuthi asebenzise mhlobo wuphi wenhlanyelo njalo ngokunye kwezinto okumele abalimi bekunanzelele njalo babe kwazi ukuze bathole isivuno esihle njengoba kuyabe kuhambisana kuhle umhlobo wenhlanyelo kanye lamalanga afunakalayo ukuthi ivuthwe kahle.
“Minengi imihlobo yenhlanyelo yomumbu, ikhona eminye imihlobo ephangisa ukuvuthwa kube lephuzayo kukanti enye iphakathi laphakathi. Inhlanyelo yomumbu kumele ithathe insuku ezingu-90 kusiya ku-110 nxa kuyikuthi ngephangisayo, ephakathi laphakathi ithatha insuku ezingu-125 kusiya ku-135, ephuzayo efana lale abayibiza ngokuthi yiNdlovu ithatha insuku ezingu-140 kusiya ku-145. Abalimi bengananzelela lokho bayaba lesivuno esihle ngoba kungela ozahlanyela inhlanyelo etshiywa yisikhathi kumbe ukuhlanyela emhlabathini ongayisiwo,” kutsho uMnu Nyoni.
Uphethe ngokuthi abalimi kumele bathi bangahlanyela babone ukuthi isilimo sabo siyahluma ngemva kwamalanga ayisikhombisa kuthi-ke ngemva kwalokhu bakhuthalele ukuhlakula ukuze izilimo zabo zingabangisani amanzi lokhula.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *