Ziqedwa yi-foot and mouth izifuyo zeNkayi

Ncekwenhle Ncube
SEZIVALE izibaya izakhamizi zeNkayi eZinyangeni kulandela ukuqhamuka komkhuhlane we-foot and mouth osubulele inkomo ezinengi kusukela ekuqaleni kwenyanga ephelileyo.

Kubikwa umkhuhlane lo uqale ukubonakala enyangeni ezimbili ezedluleyo noma nje ubungathi usasephansi kukanti njalo abalimisi babexwayise abalimi ukuthi bavikele izifuyo zabo emkhuhlaneni lo andubana uqhamuke.

Intathelizindaba ixoxisane labalimi bakule indawo ababike ukuthi inkomo ezibanjwe yilo umkhuhlane zibonakala ngokuvuvuka kolimi njalo zilakho ukugxoza indenda okubangela ukuthi zingadli.

Esinye isakhamuzi sakule indawo uNkosikazi Tryphine Dlodlo uchaze ukuthi bafelwa yinkomo ezine njalo babengazi ukuthi zibulawa ngumkhuhlane bani kodwa zazisifa zivuvuke inklagu ezinye zivuvuke ubilo.

“Ngikhuluma nje sengisele lenkomo ezimbili njalo angikwazi noma lazo zizaphila. Safelwa zinkomo ezine ngelanga elilodwa. Umkhuhlane wakhona kawujwayelekanga.

“Sathi sibikela umlimisi wathi singazidli ngoba kungenzeka kube ngumkhuhlane omubi ongasibulala lathi,” kutsho uNkkz Dlodlo.

Ubuye njalo wachazela iphephandaba ukuthi bekusenzakala ukuthi inkomo ingakafi bezame ukuyihlaba ngemithi ehlukeneyo lokuzinathisa intolwane yentaba becabanga ukuthi mhlawumbe zilama-worms ngoba kukhanya zingasadli okujwayelekileyo.

Kubikwa inkomo ezinengi ezibanjwa ngumkhuhlane lo zisuka zingatshotshi njengenjayelo ngenxa yokuvuvuka kwenklagu lamathuthuva agcwala emasondweni.

Umkhuhlane lo wenza osomabhizimusi abathengisa inyama bathwale nzima ukuzuza izifuyo zokuhlaba. Kuyikho nje sebedinga inkomo zokuhlaba endaweni ezikhatshana ezingakabanjwa ngumkhuhlane ofanayo.

Lokhu kungenxa yokuthi ababona ngezifuyo abaVeterinary Services bakhuthaza abathengisa inyama ukuthi bengathengiseli abantu inyama yezifuyo ezilomkhuhlane.

Abalimi sebexwayiswe ukuthi bangathathi izifuyo ezisuka komunye umhlubulo zisiya kwenye indawo ngaphandle kwemvumo abayinikezwe zingcitshi kwezezifuyo.

Lokhu kuzasiza kakhulu ekuvikeleni ukumemetheka kwemikhuhlane etshiyeneyo efana le-foot and and mouth.

Ekhuluma lentatheli uDokotela wezinyamazana uNdabezinhle Mkhwananzi uthe uhlupho lwe-foot and mouth disease esiqhamuke eNkayi bayalwazi njalo baphezulu kwemizamo yokuluqeda.

“Umkhuhlane lo sesiwuzwile njalo sizazama ukuthi sincedise izakhamizi ukuze zingafelwa yizifuyo zazo.

“Kunjalo nje abantu abame ukuthatha izifuyo endaweni ezehlukeneyo ukuze sivikele ukumemetheka kwemikhuhlane etshiyeneyo,” kutsho uMnu Mkhwananzi.

Related Posts

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Udilikajele ezihlotsheni ezabulala umuntu zimfanisa lomunye

IZIGWEBE udilikajele umuntu ngamunye iNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, izihlobo ezilahlwe licala lokubulala umuntu zimfanisa lomunye. Abagwetshiwe, uMthokozisi Ngwane (34) loSanele Mqondisi Ngwane (37), balahlwe licala lokudubula babulale uMnuz Nduduzo Ndlovu eHimeville,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×