Listen Ndlovu
KUKHANGELELWE ukuba izulu elizakuna kwezinye indawo zelizwe okwamalanga ayisithupha elandelana lisiyaphela ngoMvulo weviki ezayo lizabe lilesiphepho esilamandla kanye lomoya omnengi.
Isiphepho lesi siqale izolo njalo abakhangela ngomumo womkhathi baxwayise ukuba izulu lizakuna ngamandla phakathi kweviki okuzadala izikhukhula.
Ezinye ingxenye zelizwe ziqale ukuthola izulu ngempelaviki kulandela ukuswelakala kwezulu okwesikhathi eside obesekubangela ukufa kwezilimo.
Abakhangela ngomumo womkhathi abeMeteorological Services Department babika ukuba loba ilizwe liswele izulu okwesikhathi eside kukhangelelwe ukuba kuzakuba lezulu elilingana lalelo akade likhangelelwe ukuthi litholakale ngomnyaka kumbe lidlulise lelo ebelikhangelelwe njengalokhu okwabikwa isikhathi sezulu singakafiki.
Abakhangela ngomumo womkhathi welizwe, izolo babike ukuba umoya wezulu ovelela kweleBotswana uzadala isiphepho kwezinye indawo zelizwe.
“Umoya wezulu uvelela kweleBotswana udlula endaweni zeMatabeland North leMatabeleland South.
Umoya lo usuhlangane lokutshisa kakhulu elizweni uzabangela izulu elikhulu kusukela mhlaka 14 Mpalakazi ngoLwesibili emini”.
“Isiphepho lesi singaba yingozi kwezinye indawo zelizwe ngoba singahlangana lomoya omnengi, umbane, isichotho kanye lezulu elinengi.
Lokhu kumele kukhangelelwe mhlaka 17 Mpalakazi lapho okuzakuba lomoya omnengi elizweni ovelela enyakatho,” kutsho isitatimende esivela kuMSD.
Kubikwa ukuba izulu elizweni lizedlula isilinganiso se 30mm njalo isichotho sizahlasela ezinye indawo kukanti kukhangelelwe njalo ukuba kuzakuba lezikhukhula.
Abakhangela ngomumo womkhathi baxwayise ukuba ngenxa yomoya omnengi, kungenzeka uphahla lwezindlu luthathwe ngumoya, izihlahla lazo ziwe.
Baxwayise umphakathi ukuba baqhelelane lokuhamba ngemota ezivuleke emuva, ukuba semasimini kanye lokucatsha ngaphansi kwezihlahla nxa izulu lisina.
“Nxa kudingakala ukuthi ubelohambo, nanzelela imigwaqo ngoba ingabe itshelela njalo izikhukhula zingabe zithwele okuyingozi okugoqela izihlahla eziwileyo, imgoqo yamagetsi kanye lencingo zamagetsi ezisebenzayo,” kutsho isitatimende esivela kwababona ngezomkhathi.
Ngenyanga edluleyo iKhabhinethi yaqala uhlelo lokuhlala ilungele ukuncedisa lapho okungaba lomonakalo khona ngesikhathi sezulu kumnyaka ka 2021 kusiya ku2022. UHulumende useqalisile ukulungisa izimali kanye lemitshina yokuncedisa kungaba lomonakalo wezulu ngomnyaka ka 2021 kusiya ku 2022.
Emnyakeni odluleyo ilizwe lihlangane lomonakalo omkhulu ngesikhathi sezulu, kwesinye isikhathi kuswelakala impilo zabantu.
Ngomnyaka ka-2019 ilizwe lahlaselwa lizulu lesiphepho elabulala abantu abayi 1 200 konakala lezakhiwo ezibiza imali eziyizigidi.
Indawo zokufundela ezinengi lamakhaya asebhidlizelwe izakhiwo zawo lizulu ngesikhathi sehlobo njalo abe Civil Protection Unit babike ukuba kudingala imali engange US$100 million ukuze kulungiswe wonke umonakalo osudalwe lizulu.




