Licala ukunatha utshwala ngesikwelede! . . . abanikazi bamabhawa balemvumo yokuxotsha abacela ukuthengelwa

YiNtatheli kaMthunywa
UKUTHENGA kumbe ukuthengisa utshwala ngesikwelede kulicala ngaphansi komthetho weZimbabwe njalo labo abakubhizimusi leli abafana labalamabhawa bangabhadaliswa ifayindi nxa bangabuthengisa ngesikwelede.

Umthetho weLiquor Licencing Act [Chapter 14:12] Section 81 uveza sobala ukuthi utshwala bungathengiswa imali yakhona kumele ibhadalwe khonapho.

Okutsho ukuthi kulicala ukuthi umuntu anathe utshwala abesebubhadalela ngesikhathi esizayo.

Umthetho lo, yingxenye yezindlela ezehlukeneyo zokubona ukuthi umsebenzi wabamabhizimusi okuthengisa utshwala liyahamba njalo ukuvikela ukuthengiswa kotshwala ngesikwelede ngoba isikwelede leso kungenzeka sikhule kubangele ukungahlangani kwezinto.

Ngaphansi komthetho lo, umnikazi webhawa kumbe umaneja wendawo ethengisa utshwala ulemvumo yokuxotsha umuntu owenza okungakhangelelwanga nxa esedakiwe kunye lobangela ubudlwangudlwangu.

Phezulu kwalokho, labo abalomkhuba wokufuna ukuthengelwa utshwala izikhathi zonke kodwa bona bangaze bathengela abanye, abaziwa ngokuthi ngama-poacher bangaxotshwa emabhawa lezinye indawo ezithengisa utshwala.

Umthetho lo uhlezi ukhona, loba amapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) bengakhangeli ukuthi uyalandelwa yini.

Lokhu kubangela ukuthi abantu abanengi banathe utshwala ngezikwelede njalo abanye bakhona bacine besehluleka ukubhadala izikwelede zakhona emabhawa.

Ekhuluma kuhlelo lokuthuthukiswa kweLiquor Licencing Act, olwenzelwe eMutare kuviki ephelileyo, uOfficer-in-Charge (Crime) enkambeni yamapholisa yePolice General Headquarters, uChief Inspector Tonderai Brian Chigweshe, uthe abakubhizimusi lokuthengisa utshwala kunye lababuthengayo kabalalwazi ngomthetho lo, leminye okumele bayilandele.

“Okukhona yikuthi bonke abathengisa utshwala benza lokhu ngaphansi komthetho weLiquor Licencing Act, kodwa abakwazi okumunyethwe ngumthetho lo. Abakwaziyo nje yikuthola inzuzo.

“Inengi lenu kalikwazi ukuthi ukuthengisa utshwala ngesikwelede licala. Kanye lokuqhubeka uthengisa utshwala isikhathi sesedlule lakho kulicala. Ukungazi ngeke kukuncede ukuthi ungabotshwa,” utshonjalo.

Related Posts

Umkhuhlane we-flu ubamba abantu abangu-12 000 ngeviki

  Robin Muchetu UGATSHA lwezempilakahle lokondliwa kwabantwana kuHulumende lubika ukuba sekulabantu abafike i12 000 abatholakala belomkhuhlane we-flu ngeviki. UNobhala walolugatsha uDokotela Aspect Maunganidze uthe ukuhlolwa okwenziwa eNational Microbiology Reference Laboratory…

IBosso leChicken Inn zibanga iChibuku

Nkosilathi Sibanda IMIDLALO yeChibuku Super Cup iqala ngempelaviki ngemidlalo evuthayo, kodwa amehlo abalandeli bebhola likanobhutshuzayo koBulawayo azabe ekhangele kakhulu enkundleni yeBarbourfields, lapho iHighlanders ezahlangana khona leChicken Inn kusigaba sokuqala somncintiswano.…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *