Bhekimpilo Tshalibe
INHLANGANISO ebona ngezokulima eyeAgricultural and Rural Development Services (Ardas) isixwayise abalimi ukuthi balime imiqwente ngoba ilenzuzo emangalisayo.
UMnumzana Bhekilizwe Ncube onguDeputy Director kunhlanganiso ye-Agricultural and Rural Development Services esabelweni seMatabeleland South ukhuthaze abalimi ukuthi balime imiqwente bezitholele inzuzo enhle.
Uthe lesi yiso isikhathi esihle sokulima imiqwente.
“Imiqwente yisilimo esivuma ukulinywa umnyaka wonke uze uyephela kodwa sona senza kuhle okumangalisayo ngenyanga kaNhlolanja kusiyacina kuMpandula,” kutsho uMnu Ncube.
Uthe imiqwente ivuma kumhlabathi olitshebetshebe olobumunyu obuphakathi kwe 5,5 le 6,5.
“Imiqwente ifuna umhlabathi olobumunyu obuphezulu kwe-5,5 nxa bungaphansi kwalapho umlimi kumele athenge i-lime ukuze isilimo sakhe senze kuhle,” kutsho uMnu Ncube.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi belimele imiqwente yabo endaweni engelamqando.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi bebone ukuthi lapho abalimela khona imiqwente yabo umumo womkhathi udlalela ku 15 kusiya ku-20 degrees celsius,” kutsho uMnu Ncube.
Uthe imiqwente kayifuni kuminyaniswa okutsho ukuba kumele nxa ihlanyelwa imizila yakhona kumele yehlukane nge-0,3 kusiya ku 0,5m ukuze ikhule kuhle,” kutsho uMnu Ncube.
Uthe imiqwente ilakho ukuhlaselwa yizibungu ezehlukeneyo kungakho oyilimileyo kumele ame ngokuyifafaza imithi.
“Imiqwente ivame ukuhlaselwa yizibungu ezigoqela intwala, ama-cutworm, i-leaf hopper kanye le red spidermite njalo sikhuthaza abalimi ukuthi befafaze imiqwente besebenzisa iMalathion 50EC kanye leMancozeb ukuze bebulale izibungu lezi,” kuphetha uMnu Ncube.




