Nathisani izifuyo zenu balimi, kutsho abeVet

Cornelius Luphahla
Ngenxa yokuswelakala kwezulu abalimi bakhuthazwa ukuba banakekele izifuyo zabo baziphathe kuhle ukuze ziqhubekele phambili zisanda njalo zingabulawa yindlala ikakhulu eyokusweleka kwamanzi.

Lokhu kuvezwe nguLivestock Production Officer uMnumzana Cosmas Muzunde.

Uthe ukusweleka kwezulu akutsho ukuthi izifuyo zinganathiswa ngoba lokhu kungabangela ukuthi zicube kungakho abalimi kumele benze yonke imizamo esemandleni abo ukuthi banathise izifuyo zabo.

“Noma nje izulu lingani kuhle abalimi kuqakathekile ukuthi babone ukuthi izifuyo zabo zinathe zenela ngoba amanzi aqakathekile kakhulu ezifuyweni. Isifuyo esingatholi amanzi ngendlela eqondileyo siyacaka okudala ukuthi sicube,” kuveza uMnu Muzunde.

UMnu Muzunde uqhubekele phambili njalo wachaza ukuthi ukunathisa izifuyo kwenza zingacubi ngesikhathi sebusika.

“Ukunathisa izifuyo kuqakatheke kakhulu ngoba kudala ukuthi ziqine zingaze zacuba ngesikhathi sebusika. Izifuyo ezifana lenkomo kubalulekile ukuthi njengoba kusehlobo zinathiswe ngendlela eqondileyo ukuze ubusika bungazitholi zicakile ngoba zingaphetha zicuba.

“Imbuzi lazo kumele zinathiswe ngoba inengi labafuyi lalithi nxa kusehlobo lingazinathisi lithembe ukuthi zidla uhlaza kodwa lokhu kubangela ukuthi zicake ngoba amanzi aqakathekile esifuyweni noma kusebusika,” kutsho uMnu Muzunde.

Uphethe njalo ngokuthi ukwekela ukunathisa imbuzi ehlobo yikho njalo okubangela ukuthi zingazali masinyane njalo zicake zingatholisi umnikazi inzuzo enengi nxa zithengiswa.

Related Posts

Kubotshwe ababili abapheka “injengu” koBulawayo

Raymond Jaravaza AMAPHOLISA koBulawayo abophe enye indoda lenina ngecala lokutholakala belemitshina yokupheka utshwala, obungekho emthethweni. Okwakhathesi bobabili laba bagcinwe enkambeni yeDrill Hall, kusaqediswa uphenyo. Batholakale belenqwaba yotshwala, inengi kuyizigubhu lamambhodlela…

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×