OKWENZAKALAYO UNGANIKA INHLANZI UKUDLA OKUNENGI

YiNtatheli kaMthunywa
IZIBONAKALISO zokunika inhlanzi ukudla okunengi zigoqela ukuphenduka kombala wamanzi echibini ube luhlaza. Ngokuya kwesikhathi inhlanzi ezikhathazekileyo ziyabonakala phezulu zidinga umoya, ikakhulu ebusuku kanye lasekuseni. Nxa umlimi angabona lokhu kumele avulele amanye amanzi echibini umbala oluhlaza uze wehle.

1.Izinga eliphezulu le-ammonia lama-nitrites – Amaphulotheni ekudleni okungadliwayo kanye lengcekeza yenhlanzi iyagaywa ibe yi-ammonia kanye le-nitrites, okuyitshefu enhlanzini.

2. Amazinga omoya ophefumulwayo aphansi – Nxa ukudla okungadliwanga kanye lengcekeza yenhlanzi kungabola, kuyasebenzisa i-oxygen kulethe i-carbon dioxide. Lokhu kutsho ukuthi kuba lezinga le-oxygen encibilikiswayo etankeni noma echibini elilutshwana elingasetshenziswa zinhlanzi.

3. Izinga lobumunyu eliphansi – Njengoba ukwephulwa kwempahla ebolayo kusehlisa izinga le-oxygen, kuyehlisa njalo ubumunyu emanzini ngoba kudalwa i-acid kuhlelo lolu. Njengoba umhlobo ngamunye wenhlanzi ulezinga lobumunyu eliwufunayo, inhlanzi ezidinga i-pH ye-alkaline ziyakhathazeka kakhulu.

4. Ukuhluma kwe-Algae – Ukukhula kwe-algae (okuba luhlaza ngaphansi kwechibi) ngolunye uhlupho oluvamileyo emachibini enhlanzi. Imbangela yalokhu yokuqala yikunika inhlanzi ukudla okunengi.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×