ISITSHWALA yikudla kwesintu kwemvelo eZimbabwe (staple food). Kakho loyedwa umuntu ongasaziyo. Abanye abasidli ngoba bethi sidliwa ngabantu abaphila impilo yayizolo kodwa-ke lapha eZimbabwe sidliwa kakhulu linengi labantu.
Amazwe amanengi eAfrica aqinisa ukudla isitshwala kodwa-ke kukhona othathekile asebethethwe ludumo lokudla kwezinye izizwe. Ukudla okudliwa yisizwe kwandise ukulinywa ngabantu bakhona. Thina eZimbabwe siqinisa ukudla sona isitshwala yikho kuqakathekile ukuthi sikwazi ukusipheka hatshi ukupheka imboza. Isitshwala sivela ngaphi na?
Sivela kunhlanyelo ezilinywa khona lapha kwelakithi eZimbabwe ikakhulu umumbu kubekhona njalo amabele, inyawuthi, ingqoloyi lophoko.
Konke lokhu kuyagaywa kube yimpuphu eyiyona epheka isitshwala. Okhokho babewugiga umumbu kuze kuphume impuphu, lamuhla siyagayisa.
Impuphu ezitshiyeneyo
Kukhona impuphu yamabele, kukhona impuphu yenyawuthi, kukhona njalo impuphu yophoko kanti njalo kukhona leyenqoloyi leyomumbu yona esidliwa kakhulu eZimbabwe. Lalela wena obalayo ukuze ungapheki imboza, besebekukhomba ngomunwe befuqela khatshana isitshwala sakho.
Ukuphekwa kwesitshwala sempuphu yomumbu
Kulendlela ezimbili zokupheka isitshwala:
Eyokuqala
i) Faka amanzi embizeni uwayekele abile.
ii) Khathesi thela impuphu elingeneyo ubusuphehla ngophehlo. Kungasali amaqhubu. Yekela kuxhwathe imizuzu emihlanu. Bonda ngophini uthele kancane impuphu size sijiye ngendlela oyithandayo. Siyekele emlilweni olingeneyo sitswinye ubulokhu usiphendula. Siyekele okwemizuzu emihlanu. Nanzelela abanye basithanda sithe siqinile kukanti abanye basithanda sibuthakathaka hatshi imboza eyaliwa yizinja.
Eyesibili
Faka amanzi embizeni uyibeke eziko ubusuthatha impuphu elingeneyo uhlanganise lamanzi aqandayo kuthi amanzi esebila uthele inhlama ugoqoze kuze kuxhwathe okwemizuzu emihlanu
Ukudliwa
Bonda uphakulule ngophini usibumbabumbe lapha lalapha emganwini ungasitshiyi sisabalele.




