Phos’ elakho: Ababotshwe bengahlukuluzwa abathengisa ezitaladeni?

BAKAMTHWAKAZI into embi kayaze yabanhle vele emphakathini njalo kayaze yabukwa muntu ngaphandle kwalowo oyenzayo. Lapha ngichaza ngendaba yabathengisa ezitaladeni ngokungekho emthethweni ukuthi bengaze bahlukuluzwa kodwa kabahlawuliswe ngokusemthethweni.

Ukuhlukuluzwa kwalababathengisi sokuyinsakamvukela umchilo wesidwaba kulezinsuku asazi ukuthi kusuka kuhambe njani. Uthola amapholisa la asebenza ukukhangela ngokuhlanzeka kwedolobho seme amadlondlongwana baba edinda abantu abathengisayo kuze kuhele kozeleyo.

Into esuka imangalise yikuthi amapholisa la ayabe ethunywe ukuyababopha kuphela abahambise emahofisini ekhansili kodwa wona asuka aphathe umthetho ngezandla zawo. Abanye bamapholisa la bahle bazithathele ukudla lokho abayabe bekuthethe bazidlele umphakathi ubhekile, asazi kumbe bayabe belanda ukuzokudla yini.

Esikhathini esinengi amapholisa la athi nxa efika acele ukufumbathiswa ukuze angaze abopha laba abathengisayo.

Kwakuthi umuntu engala ahle amdumele amthathele akuthengisayo amtshaye ngamampama kube kubi. Abalemali kulaba abathengisayo sokuyibo abasilayo ngoba bazabafumbathisa ngemva kwalokho benze angani babaphunyukile babaleka bona besenga ezimithiyo.

Okwakusolise kakhulu ngezenzo zamapholisa la yikuthi avame ukubamba kakhulu abesifazana uthole sebehlezi labo emoteni ngapho bebaqamele. Benzenje ngoba besazi ukuthi akulanto abangayitsho ngoba besesaba ukutshaywa njengoba betshaya kangaka.

Omunye wamanina athengisela esitaladeni ubebalisa ngokuthi aze abotshwe wathwala nzima ngoba elinye ipholisa lahamba lihlezi emathangeni akhe ngapho limeyamile. Lelinina lithi lalithi nxa lizama ukususa ipholisa leli lalisizwa ngempama kuthiwe selizama ukweqa emoteni noma nje kwakuzikhanyela ukuthi kwakukhona okwakufunwa lipholisa leli kilo.

Kulelinye njalo inina elithengisela esitaladeni koBulawayo elithe lona like labotshwa kuviki ephelileyo lathi selilindele ukungena ehofisini yekhansili elinye lamapholisa lathi nxa lifuna lilikhulumele liphume masinya kungcono bahle bathandane lona lakwala lokho. Ngokutsho kwalelinina lithi lizisolile ukuthi likwaleleni ngoba lahlala laze layaphuma ilanga selitshonile abanye sebephume kudala.

Noma nje abesilisa bengabotshwa kakhulu ngenxa yokuthi bayabaleka kodwa nxa bethe babanjwa yibo abatshaywa kakhulu ngoba amapholisa la esazi ukuthi ngeke adinge ukuthi babaphathe nxa sebesemoteni.

Lokhu kuveza sobala ukuthi sokugcwele ubugwelegwele bokuhlukuluzwa kwabantu abathengisa ezitaladeni ngamapholisa ekhansili. Amapholisa la asuka ananzelele ukuthi abantu laba bayabe bengelanto abangayenza yikho sebebahlukuluza.

BakaMthwakazi yebo kuyinto embi ukuthengisa ezitaladeni kodwa akutsho ukuthi amapholisa asebenza ukubopha abathengisi laba kufanele abahlukumeze. Labo abathe babotshwa balalo ilungelo njengabantu bonke ngakho kabaphathwe ngendlela eqondileyo bengahlukuluzwa.

Related Posts

UMSEBENZI WEZAGA ESIZWENI SAMANDEBELE

Siphathokuhle Ngulube Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Siyaqhubeka ngezifundo zethu zezaga. Izaga beziqakathekile esizweni samaNdebele ngoba bezincedisa ekukhulisweni kwabantwana. Izaga bezincedisa ekufundiseni abantwana ngezinto ezithile esigabeni. Isibonelo sesaga…

IBosso ifuna ukuguqula isimo sayo. . . kodwa i-Agama imi endleleni

Fungai Muderere I-HIGHLANDERS izabe ifuna ukubuyela endleleni yokunqoba lapho isamukela abasanda kukhuphukela kuCastle Lager Premier Soccer League, i-Agama, emdlalweni ozabe useBarbourfields Stadium ngoLwesine emini. Abafana beBosso bangena kulumdlalo belamanxeba ngemva…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×