Patience Dube
ABALIMI bakhuthazwa ukuthi baqalise ukugebha amagodi kagatshompo ukuze benelise ukuthola isivuno esingcono njengoba ukuguquka komumo womkhathi kuqhubekela phambili.
Ekhuluma lephephandaba likazulu, umqondisi wezokulima esabelweni seMatabeleland North uMnumzana Sibangilizwe Dlodlo uthe abalimi kabaphatheke kuhlelo lweNtwasa/ Pfumvudza ngoba luyancedisa abalimi abancane ukuba bathole ukudla okwenela izimuli zabo loba izulu lililutshwana.
UMnu Dlodlo uthe uhlelo lwe-Presidential Climate Proofing olwaziwa ngokuthi yi-Ntwasa/ Pfumvudza luyindlela ehambelana lezulu elitholakalayo njengoba umkhathi usuguqukile.
“Ukuguquka komkhathi sekuyingxenye yethu njalo ababona ngezomumo womkhathi sebeqalile ukusibikela ukuthi kungaba le-El-Nino lonyaka kungakho sikhuthaza abalimi ukuthi basebenzise indlela yeNtwasa ukuze izulu lingaze libe lilutshwana benelise ukuthola isivuno esihle esizenza kube lokudla okwaneleyo ezimulini,” kutsho uMnu Dlodlo.
Uthe uhlelo lolu, luhlose imizi ephakathi kwe-180 kusiya ku134 kuwadi ngayinye. Esikhundleni sokulima ngamakhuba adonswa zinkomo, abalimi bakhuthazwa ukuthi bagebhe amagodi okuhlanyela atshona abuye abe lobubanzi be 15x15cm.
Amagodi engagejwa inhlanyelo ibekwa emagodini lawo besekufakwa umquba.
Ngemva kokuhlanyela akugqitshelwa ngokupheleleyo, kuyatshiywa kuseseligodi ukuze kubambe amanzi emagodini esikhundleni sokuba ageleze ahambe lomhlabathi.
UDlodlo uthe lokhu kwenza ukuba amanzi ahlale isikhathi eside loba izulu lingama ukuna okweviki elilodwa kumbe amabili isilimo siyaphila ngoba kuyabe kuseselamanzi okuyikho okwenza isivuno sibesihle.
Uphethe ngokuthi amagodi la angasetshenziswa futhi ngomnyaka olandelayo, umlimi uyabe sewavuselela kuphela kungasela msebenzi onzima.




