YiNtatheli kaMthunywa
KULENINA uPetronella Muputsa, oseveze egcekeni ingxabano yomdeni ngokudonsela abemuli yakhe enkundleni yenduna ukuze azigeze kucala aletheswayo ‘lokuthakatha umntanomnewabo afe.’
Insolo lezi zenziwe ngumnewabo kunye lomkakhe, uMackenzie Muputsa, ngemva kokufa kwendodana yabo encane eHarare mhlaka 22 Zibandlela.
UPetronella, obebonakala ezonde egane unwabu, utshele inkundla ukuthi udane kakhulu ngalezi insolo azetheswayo ezingasi zeqiniso.
Uthe insolo lezi sezidabule umdeni phakathi zenza kwaba lendingeko yokuthi azigeze kulelicala.
“Umntwana womnewethu wafela eHarare mhlaka 22 Zibandlela, kwathiwa yimi umthakathi engimbuleleyo.

UMackenzie nguye owathi ngingumthakathi ngezenzo zakhe. Ngilapha ngoba ngifuna ukuthi lezi zinsolo zisuswe kimi. Angenzanga lutho olubi,” etsho ezibamba ukuthi angakhali.
UPetronella uqhubeke wachaza ukuthi kazange atshelwe ngokugula komntwana kumbe ngokulaliswa kwakhe esibhedlela.
“Umntwana wayelaliswe esibhedlela futhi esesimeni esibi ku-Intensive Care Unit, kodwa kangizange ngitshelwe ngakho. Ngezwa ngalokhu ngezihlobo eziseMozambique, sezingibuza ukuthi kungani ngingabatshelanga. Ngethuka ngoba ngangisemnyameni, ngingazi lokuthi untwana ulaliswe esibhedlela,” kutsho uPetronella.
Uqhubeke wathi wakhuluma lomfowabo ngaphambi kokufa komntwana, kodwa kazange achaze ngesimo somntwana.
“Ngatshayela uMackenzie ucingo ngosuku olwandulela lolu ngifuna ifethalayiza, wangithumelela i-US$20. Kazange angitshele ukuthi umntanakhe uyagula. Wakhala nje ngokuthi imali zabantwana zesikolo zimthwalise nzima.
“Ngamtshayela ucingo kanengi nengi kodwa kazange angiphendule. Wathi lalapho esephendula sakhuluma ngokunye ngicabanga ukuthi uzangazisa ngokugula komntwana. Bengingeke ngimbuze ngento engingatshelwanga ngayo ngokusemthethweni, engazi ukuthi ukhonjwa ngeminwe ngemva kwakhe.”
“Ngatshelwa ukuthi watshela omunye umfowethu ukuthi yimi engangibangela ukugula komntwana. Wathi umzukulu womkakhe waveza lokhu esembonweni,” kutsho uPetronella.
Inkundla izwe ukuthi insolo lezi zavezwa ngesikhathi besesibhedlela lapho okwakulaliswe khona umntwana ngesikhathi somkhuleko. Kodwa uMackenzie ulandule ukuthi wasola udadewabo ngobuthakathi.
“Kangizange ngimsole ngalutho udadewethu. Eqinisweni, nguye osola umkami ngobuthakathi langokubulala indodana yethu,” kutsho uMackenzie, eqinisa ukuthi umdeni wakhe lokhu uzilile ngokulahlekelwa ngumntwana.
“Insolo ziyanda futhi imizwa iyakhuphuka, kodwa kangizange ngithi ngumthakathi,” utsho njalo.
Owesifazana okubikwa ukuthi nguye owathi uPetronella ngumthakathi laye ngesikhathi ethandaza, uTinotenda Chikukwa, uphikile ukuthi nguye owatsho lokhu.
“Sasisesibhedlela silamanye amalunga ebandla sikhuleka ngabanjwa ngumoya kodwa ukuthi ngakhuluma ngathini ngalesosikhathi angikwazi,” kutsho uChikukwa.
Utshele inkundla ukuthi ngemva kwalokho watshengiswa amavidiyo kodwa akula lapho aqamba khona ibizo likaPetronella.
UChikukwa uthe ngeke asolwe ngamazwi awakhuluma esesimeni leso.
“Angenelisi ukuchasisa okwenzakalayo nxa ngingenwa ngumoya. Kodwa kulokho engikubonileyo kuvidiyo, kangizange ngikhombe muntu ngomunwe,” utsho.
UPetronella ugcizelele ukuthi lanxa bephika, kodwa isithunzi sakhe sesigcolisiwe.
“Abantu bayakhuluma. Sebengikhangela ngendlela ehlukileyo. Ngiphathwa njengomuntu owabulala umntwana womfowabo. Bengimthanda lowo mntwana. Ngiyabe ngimlimazelani na?” kutsho uPetronella.
Induna uMutasa uthe imuli kumele iqaphele nxa kukhulunywa ngendaba zokufa kanye lezomoya.
“Nxa umntwana engafa, imizwa iyaphakama, kodwa kufanele siqaphele ukuthi kasidilizi umdeni ngezinsolo ezingaqondanga,” kutsho induna ixwayisa.
“Amazwi akhulunywa ngesikhathi umuntu ebanjwe ngumoya ngeke asetshenziswe ukusola umuntu. Nxa kungela bufakazi, akumelanga sikhombane ngeminwe.”
“Ukufa emulini kufanele kuhlanganise amalunga omdeni, hatshi ukuletha ukungezwani. Nxa kungela bufakazi obucacileyo, asingethesani ubuthakathi.
“Akudingwe osiyazi ukuze kwazakale ukuthi ngumthakathi kumbe hatshi, sizamhlawulisa, kodwa nxa engasimthakathi, ibizo lakhe kumele ligezwe,” kuphetha induna uMutasa.




