Uhlelo lwe-Pen Fattening luyasiza kunzuzo yenkomo

Joel Ndlovu

ABAFUYE inkomo bakhuthazwa ukuba baphe inkomo zabo ukudla okwaneleyo okwakha umzimba ukuze ziqine njalo zibe lenyama enhle.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uMnumzana Ntandoyenkosi Ndhlovu onguAgricultural Economist kunkampani yeWorld Shakers Investments uthe inkomo kumele zinikwe ukudla okuqondileyo okulama-protein okwamalanga angu-90 kusiya kwangu-120 ukuze zibe lesisindo njalo lenyama enhle. 

“I-pen fattening yenziwa ukuze inkomo zinone okwenza lentengo yazo  ibe phezulu, okuyikho okunika  umlimi inzuzo enhle. 

“Indlela yokunonisa inkomo yenza njalo zibe lesisindo esiphezulu zizincane okunika umfuyi imali enhle kakhulu ngoba nxa zingabulawa zisesezincane intengo yenyama ibaphezulu kuleyenkomo esindala,” kuchasisa uMnu Ndhlovu.

“Abalimi kumele njalo baqaphele isikhathi abanonisa ngaso inkomo zabo ngoba ziba lemali ephezulu kusukela ngenyanga kaMfumfu kusiya kuNhlolanja.

“Abalimi sibakhuthaza njalo ukuthi banonise inkomo ezisase zincane kulalezo esezindala ngoba ziyabe zilokhu zilamandla okudla lokuthi zinone kunsuku ezingu-90 kusiya ku-120 ezibekiweyo,” kulandisa uMnu Ndhlovu.

Uqhubekele phambili njalo uMnu Ndhlovu exwayisa abalimi ukuthi bengakanonisi inkomo zabo kumele baqale bazinike imithi yokubulala izibungu zesiswini ngoba izibungu lezo zicina zisidla ukudla kwenkomo kucine kungasatholakalanga inzuzo ebikhangelelwe. 

“Inkomo zonke nxa sezisiya kuhlelo lwe-pen fattening kumele zivikelwe ezibungwini ezingama-roundworms, tapeworm le-liver fluke ngoba izibungu lezi ziyabe sezincintisana lenkomo ziqeda ukudla kwazo icine icaka ingasatholi ama-protein ewadingayo. 

“Ukudibhisa inkomo kuyanceda lakho ngoba kubulala imikhaza eyabe ilokhu imunya igazi enkomeni isenza ibe lezilonda njalo,” kulandisa uMnu Ndhlovu.

Uthe inkomo kufanele zibonakale isisindo zazo maviki onke njalo zihlatshwe ijekiseni kaVitamin A ukuze zikhule kuhle.

UMnu Ndhlovu uphethe ngokuthi ukuze i-pen fattening ihambe ngendlela umlimi kumele abone ukuthi ukhethe umhlobo oqondileyo lobukhulu kanye leminyaka yayo.

Related Posts

Lungiselelani ukulima amaluba

YiNtatheli kaMthunywa Sesisondele isikhathi sokulima amaluba nanko phela enza kuhle ngesikhathi sezulu ngakho-ke abalimi bakhuthazwa ukuba balungiselele ukuwalima. Intatheli kaMthunywa ikhulumisane lomunye wabalimi njalo ekubhizimusi yamaluba uMnumzana Evans Sibanda obike…

Nakekelani izifuyo zenu, zingangeni emigwaqweni

YiNtatheli kaMthunywa NGENXA yokwanda kwabantu abafa kungozi zomgwaqo kanye lezifuyo, abalimi sebekhuthazwe ukuthi banakekele izifuyo zabo zikhathi zonke ukuze zingehlelwa zingozi lezi. Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Brian Gwebu ongumtshayeli ubike ukuthi…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *