UKUHLAZIYWA KOBUCIKO BENKONDLO

Siphathokuhle Dabengwa

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kuhle ezifundweni zenu. Siyaqhubeka ngenkondlo yethu ethi Nkomo qhawe lethu eyalotshwa nguCalvin Dube silokhu sigxile kubuciko. Ake sikhangele isiqendu esilandelayo:

Sekudilike intaba madoda sophephelaphi?
Sesilahlekelwe isizwe Mthwakazi sophephelaphi?

Kasekho umkhululisizwe maZimbabwe sophephelaphi?

Kusiqendu esingaphezulu imbongi isebenzise ubuciko obuyimibuzo mbumbulu. Ubuciko lobu sibubona ngophawu lombuzo (?).

Singananzelela imbongi iyabuza kodwa ayikhangelelanga impendulo evela loba kubani, yona imbongi ilazo nje lezo mpendulo.

Imibuzo yembongi le iveza ukukhathazeka kwayo imbongi ngokuhamba kweqhawe lesizwe uNkomo. Ihlukuluzekile imbongi emoyeni ize iphumisele imizwa yayo ngoba izibuza ibuye iziphendule yodwa.

Ngokunjalo-ke imibuzo iyibuciko obukhulu eveza ubuhlungu obusuka enhliziyweni yembongi obumenza aswele nje angakutsho.

Imbongi ibuye yasebenzisa ibala elilesisindo elithi, “intaba”. Ibala leli lidala umfanekiso omkhulu engqondweni kamabala. Uthi:
Sekudilike intaba

Intaba zinkalakatha zamadwala angasukiyo. Nxa uyikhangele nje uyaphelelwa ngokwenza kukamdali ukuthi kanti wakwenza njani lokhu. Nxa imbongi isifananisa ukufa kukaNkomo lokudilika kwentaba kusenza sinanzelele ubukhulu bakhe.

Kuyaveza ukuthi wayengumuntu omkhulu okokuthi ukufa kwakhe kwamangalisa kwabatshazwa nguzulu wonke nje jikelele. Imbongi iphinde yasebenzisa ibala elilesisindo njengebizo ukuveza ubukhulu bukaNkomo. Uthi:
Kasekho umkhulusizwe

Ibala “umkhulusizwe” liveza ubukhulu bukaNkomo esizweni seZimbabwe. Lenza sinanzelele ukuthi ubengasimuntu kodwa nje kodwa ubelesikhundla njalo ubehlonitshwa okwamagama yisizwe sonke.

Imbongi ibuye yasebenzisa ubuciko bokuphindaphinda ibala, “sophephelaphi”. Lobu yibuciko obugcizelela ukuthi ngokufa kukaNkomo isizwe silahlekelwe okumangalisayo njalo asisakwazi nje ukuthi siqonde ngaphi. Ibala leli liveza ukuphelelwa kwembongi ngokufa kukaNkomo.

Ayisazi nje ukuthi iqonde ngaphi. Akuselandawo lapho engayakhala khona kumbe ihambise inhlupho zayo. Iphinde yasebenzisa ofana msindo abangongwaqa “s”.

Lokhu kuvela lapho isithi: Sekudilik’ intaba madoda sophephelaphi?
Sesilahlekelw’ isizwe Mthwakazi sophephelaphi?

Ofana msindo bagqamile ngaphezulu. Baveza ukugcizelela kwembongi ngohlupho asebephakathi kwalo ngokufelwa nguNkomo.

Ukuphinda lokhu kwenza kubesangoma kanti lalokho okulethwa yimbongi kugqame ezingqondweni zobalayo. Ukuphindaphinda yibuciko obukhulu kakhulu nxa imbongi iloba inkondlo.

Obunye ubuciko obusetshenziswe yimbongi yikusebenzisa amabizo kaNkomo amanenginengi. Singananzelela kwezinye indawo uthi uMdala, athi uMqabuko, athi Nyongolo, abuye athi Mafukufuku, Joshua, Nkomo. Wonke la amabizo yibuciko obugcizelela ubukhulu bukaNkomo.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *