Ukuhluzwa kwenkondlo

Ugwalo: Umdumo wenkondlo elalotshwa ngu N.S Sigogo labanye
Inkondlo: Hloniphani ubabhemi eyalotshwa ngu EM Matshona

Ophezulu Stinta

Izifundo

Imbongi ngokuloba inkondlo ibihlose ukusifundisa izinto ezithile njalo ezitshiyeneyo. Isifundo sokuqala esihlangana laso, yikuthi kuqakathekile ukuhlonipha ubabhemi loba nje engaba yinyamazana engadliwayo.

Ukumhlonipha kusekuthini yisifuyo esidinga ukuthi ngemva kokusebenza gadalala sisithwalisa amasaka lamasaka sidonsa izinqola ezinzima inyamazana le inikezwe ithuba lokuphumula.

Emakhaya kulezinsuku abantu sebesakha izibaya zenkomo ubabhemi laye kakhelwe isibaya ngesikhathi sokuphumula kwezinye inyamazana lezifuyo laye avalelwe athole ithuba lokuphumula.

Ubabhemi lo lanxa eyinyamazana engenelisi ukuthi ibaleke kumbe itshengise ubuqholo lalapho isetshenziswa gadalala kuqakathekile ukuthi siyizwele.

Imbongi iyafundisa ukuthi asikho ukuthi ayibuzwa ubuhlungu, iyabuzwa kodwa ayibuvezi ifela ngaphakathi kudingeka isidalwa esingumuntu kube nguye olozwelo ayinakekele. Siyakunanzelela lokhu kusicaphuno esingaphansi:

Uzulu ukukhangela engakunanzi, ukubonga ngokukubhula samabele
Lob’ utshaywa wena kawukhali, uthul’ okomsindisi ebethelwe esiphambanweni

Ubabhemi uyabuzwa ubuhlungu kodwa yinyamazana eyakhetha ukuhlala lobuhlungu ibufihle ngaphakathi, umkhosi omkhulu ngothi wona kayizwele inyamazana le.

Siyafunda ukuthi ubabhemi yisifuyo esiluncedo kakhulu, silamandla okwenza imisebenzi enzima ngakho siyakhuthazeka ukuthi sisifuye, inyamazana le ibe yingxenye yesibaya sethu siyisebenzise kuhle ukuze imisebenzi yethu ifezeke.

Nxa sikhangela isifuyo esifana lenkomo siyananzelela ukuthi akulula ukusihambisa sidabule izigaba ngezigaba kungela zincwadi, kudingeka kube lezincwadi zokusihambisa.

Kwehlukile kakhulu nxa sesikhangela inyamazana le engubabhemi yona vele ayidingi ncwadi ngitsho ukuthi idabule umhlaba.

Ngalokho ke kulula okwamagama ukuthi inyamazana le siyisebenzise kuzigaba ezitshiyeneyo ngokuhlala kungela bunzima bamaphepha kumbe izincwadi zokuyichaza.

Kodwa lokhu ke akumelanga kuvulele lamasela ukuthi athole ithuba lokutshontsha inyamazana le. Imibuzo eminengi esingabe sihlala sizibuza yona ngenyembezi ezimhlophe ezigeleza ebusweni bukababhemi, lezinye ezomela kudala.

Ubabhemi lo laye uyakhala ngokuzwa ubuhlungu zigelezele ebusweni ngenxa yobuhlungu ebuzwayo kodwa ingakwazi ukuthi ingakhalela ngaphi, kugcwaliseka amazwi athi inyembezi zendoda zigelezela esifubeni.

Related Posts

USiziba ukhuthaza intsha yeSobukhazi

Lovemore Dube UMSEKELI kamgcinisihlalo weHighlanders, uFiso Siziba, uthethe isikhathi wavakatshela isikolo afunda kuso, iSobukhazi High School, lapho ethule khona inkuthazo kumaqembu kanobhutshuzwayo lebhola lokuqaga. Iqembu labafana abangaphansi kweminyaka engu-16 yokuzalwa…

Kubalulekile ukwazi imithi eyiyo

Ethel Ncube INHLANGANISO ebona ngezokulima eyeAgritex isikhuthaze abalimi ukuthi basebenzise imithi yokuvikela lokundoloza izilimo kanye lezifuyo zabo ngendlela eqondileyo ukuze benelise ukuthola inzuzo abayabe beyikhangelele. Ekhuluma lephephandaba likazulu oyingcitshi kwezezilimo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×