YiNtatheli kaMthunywa
ABALIMI kundawana ezehlukeneyo zelizwe bacetshiswa ukuthi njengoba isikhathi sokulima sisondela baqalise khathesi ukuthenga inhlanyelo ukuze bangacini bethenga inhlanyelo engahlolwanga ngoba lokhu kungabaphambanisela isivuno sabo.
Ekhuluma loMthunywa uMnumzana Ezra Mudimbe ongumlimi esabelweni seMatabeleleand North uthe ukuthenga inhlanyelo engahlolwanga kuyaphambanisa isivuno.
“Kukanengi sisizwa ngabantu abathatha ithuba lokuswelakala kwemali bathengisele abalimi inhlanyelo engahlolwanga kodwa ngithanda ukuxwayisa abalimi jikelele ukuthi njengoba amalungiselelo okulima esondela bangathatheki bathenge inhlanyelo engahlolwanga.
“Kuvamile ukuthi abalimi bathenge inhlanyelo engahlolwanga ikakhulu bekhangwa yikuthi inhlanyelo yakhona ilentengo ephansi njalo kwesinye isikhathi itholakala eduzane labo,” kulandisa uMnu Mudimbe.
“Ukuthenga inhlanyelo ehloliweyo njalo edulayo kodwa ezakupha isivuno esiphezulu kungcono kakhulu kulokuthenga inhlanyelo etshiphileyo kodwa engeke iphe umlimi isivuno,” kuchaza uMnu Mudimbe.
Uphinde wathi uhlupho lokuthenga inhlanyelo engahlolwanga yikuthi awula qiniso lokuthi izavuma kumbe hatshi.
“Inhlanyelo engahlolwanga iluhlupho ngoba njengomlimi awungeke ubelolwazi lokuthi izamila kumbe hatshi njalo kwesinye isikhathi inhlanyelo le ungathi ufika endlini ungathola ukuthi iphehliwe.
“Kukanti inhlanyelo ehloliweyo inhle ngoba nxa ulensolo layo ungenelisa ukuyibisele loba nje kungandanga ukuthi umlimi abelensolo ngenhlanyelo ayithenge enkampanini eqondileyo,” kuveza uMnu Mudimbe.
“Amankampani aqondileyo athengisa inhlanyelo ehloliweyo manengi emadolobheni lakwezinye indawo emaphandleni ngakho umlimi ofuna inzuzo enhle kazinike ithuba avakatshele kulezondawo.
“Okuhle njalo ngalezi indawo yikuthi abathengisayo balalo ulwazi abangaluhlephunela umlimi ngendlela angalima ngayo ukuze athole isivuno esihle,” kuphetha uMnu Mudimbe.




