ULIMI LOMUMO: IMIZWA

Sikhumbuzo Dabengwa
Kambe umuntu uzwa njani nxa ehlukuluzwa? Umuntu uzwa njani nxa etshaywa? Umuntu uzwa njani nxa ebukwa? Nxa etshengiswa uthando khona -ke?

Iyini imizwa?
Imizwa yomuntu iqakathekile kakhulu ukuba siyiqaphelise ekuphileni kwethu, funa kube lokudana, ukukhala lokuhlukuluzeka emoyeni ngemva kokuphatheka kubi.

Siyaqhubeka njalo kule iviki bafundi sihlomisana ngezindlela eziletha ukubumbeka kobuntu bethu. Kukho konke esikwenzayo sikhuthaza ukuba sinanzelele omunye umuntu ukuba usala elemizwa enjani. Lokhu esikuzwayo nxa sithabile yiyo imizwa.

Lokhu esikuzwayo nxa sidanile yiyo imizwa.Ngakho silakho ukuzwa sidana ngesehlakalo esithile. Silakho ukuzwa sijabula ngesehlakalo esihle esijabulisayo. Ezinye izehlakalo ziyadida ingqondo kanti ezinye zilakho ukutshiya umuntu ekhakhamele elokumangala. Kambe ukhona umuntu ongelayo imizwa?

Hatshi akekho. Angabonisa njani umuntu imizwa yakhe?

Asixoxeni siletha izimpendulo zethu ngezehlakalo eziletha imizwa etshiyeneyo sisekela izimpendulo zethu ngokugcweleyo.

Asikhangeleni izehlakalo ezilandelayo siphendule imibuzo elethiweyo.

1) Weboleke umngane wakho ugwalo oluqukethe imisebenzi yakho yonke yesifundo sohlelo kusiNdebele. Selilungiselela ukuloba imihloliso yokugqiba izifundo kubanga lenu lesine. Nxa umbuza ngalo ugwalo umngane ukwazisa ukuba selalahleka, yena ebonakala elisebenzisa ngakibo.

a) Ngemva kokuzwa ukuba ugwalo lwakho ulalo ngakibo umngane wakho ungezwa ufikelwa yimizwa bani?

b) Kambe lumngane uziphatha njengomuntu onjani ekuphileni labanye abantu?

c) Yiliphi icebo elihle ongalenza ukuze uqede loluhlupho kungela kwephulana inhliziyo?

2) Ungumfundi obekhangelelwa phansi kuzifundo esikolweni. Wenze isinqumo sokusebenza gadalala ungalali. Ububala njalo uchwayisisa kabanzi kuzifundo lezo waphuma lemiklomela emihle abantu belibele.

a) Ngemva kokuphumelela kanjalo ungezwa ufikelwa yimizwa enjani?

b) Laba abakade bekudelela bona bangezwa njani?

c) Kulesifundo esifundwa nguwe kanye lalaba abakade bengakhangelelanga ukuba ungaphumelela. Siveze.

Bafundi kunengi esingakutsho ngemizwa equbuka kuzehlakalo ezithile. Sigqugquzela impendulo elobuntu njalo eyakhayo.

Lanxa sifikelwa yikuzonda, kuhle sikulethe ngesizotha esihle. Lanxa sifikelwa yikujabula akuvele lakho ngendlela elobuntu.

Uthini -ke lapha:

3) Umngane wakho ucece wabamuhle, uyathonta. Nxa umbuka ngobuhle ayibo bona aphendule athi;

a) Kuvele kuyinhlalayenza mngane, awazi yini ukuthi ngiyabancinta lapha esigabeni?

b) Ngiyabonga mngane.

Kulezi izimpendulo khetha eyiyo elobuntu lengelabuntu. Phana izizatho zakho.

Asimeni lapha okwalamhla bafundi. Sizabuye siqhubeke kwelizayo.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *