Ilotshwe nguSiphathokuhle Ngulube
Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Ngeviki ephelileyo sikhangele kakhulu isigaba sakuqala sephepha lethu lakuqala (Paper 1 – Section A). Lamuhla sizagxila kakhulu kusigaba sesibili sephepha (Section B ).
Kulesi isigaba sizahlangana lemibuzo emithathu. Imibuzo le izabe ivela kundaba elandisiweyo ngokugcweleyo, kumdlalo lakunkondlo. Lapha kudingakala ikhono lomfundi elokwazi ukuhlaziya izindaba ezitshiyeneyo kanye lezinkondlo.
Umfundi ukhangelelwe ukuba aphendule imibuzo emibili kuphela. Umbuzo owodwa ulemiklomelo engamatshumi amathathu. Sidingani lesi isigaba? Lesi isigaba sidinga ukuba umfundi akhangele indaba, umdlalo, inkondlo ngelihlo elibanzi. Lapha umfundi udinga okufihlakeleyo ngombhalo othile.
Nxa uhluza awumane ukhe indaba, umdlalo kumbe inkondlo phezulu kodwa ukhangela umbhalo ngenjongo yokuzwisisa konke ngawo. Umfundi nxa ehluza umbhalo usuka akhangele okunengi ngawo. Asithi uhluza indaba (prose) umfundi angakhangela ulimi olusetshenziswe ngumlobi. Ukhangela lolu ulimi eveza ukuthi kusetshenziswe njani ukuveza lokho umlobi afuna ukukuchaza.
Ukuqamba ulimi ayisikho kuhluza umbhalo kodwa umfundi kaqambe abesechaza ngokugcweleyo ukuthi lolo limi luvezani ngombhalo kumbe ngomlingiswa othile. Ulimi lungaveza isimilo somlingiswa, injongo yomlobi kumbe imizwa yomlingiswa othile. Ngokunjalo ke ulimi kuqakathekile ukuba luhluzwe ngokugcweleyo ukuze kuvele okunengi ngombhalo.
Okunye njalo, umfundi angakhangela ubuciko bomlobi nxa ehluza Indaba. Ubuciko yindlela umlobi akhethe ngayo ukwethula udaba lwakhe ukuze luzwakale ngcono kumbe luzwisiswe ngabantu. Angakhetha ukusebenzisa imibuzo mbumbulu, izibabazo, impinda, ulimi olugoqela izifenqo, izaga, imitsho, izenzukuthi lokunye okunenginengi.
Lokhu ke kuyasiza ukuxazulula okujongwe ngumlobi, imizwa yakhe lokunye okunenginengi. Kumdlalo, umfundi angakhangela amabizo aphiwe abalingiswa, ayahambelana yini lezehlakalo, iziqondiso zabadlali lazo ziqakathekile emidlalweni. Ziveza imizwa yomlobi kanye lokujongwe ukwenziwa ngumlobi, kwenza umabala abe lenkangelelo ethile ngalokho okuxoxwa ngakho.
Kuzinkondlo, umfundi angakhangela imigqa yenkondlo, imfitshane, mide? Kambe lobo bude lobufitshane bungabe buvezani ngemizwa yembongi. Isikhathi ezinengi imigqa emfitshane ingaveza ukuthukuthela, ukujabha, ukuba sebuhlungwini ngolutho oluthile. Iveza nje ukungachelesi kukanti emide ingabe itshengisa ukukhululeka kwembongi ngolutho oluthile.
Kunengi umfundi angakukhangela nxa ehluza umbhalo. Angakhangela isimo sawo, atsho ukuthi leso simo singabe silomthelela bani embhalweni lekuzwisiseni lowo mbhalo. Izinjongo zomlobi kumbe ezembongi ziyahluzwa futhi embhalweni. Umlobi kumbe imbongi bengabe bejonge ukufundisa ngolutho oluthile.
Kunengi ke okukhangelwayo kule imibhalo ngakho ke umfundi kufanele abelelihlo elibona okufihlakeleyo ngombhalo othile ukuze athole imiklomelo ekhangelelweyo. Ngithemba siyazwisiseka lesi isigaba. Sizaqhubeka sinika izibonelo zalokhu osokukhulunyiwe kuzifundo ezilandelayo. Asihlanganeni ngeviki ezayo.




