Ulimi lomumo

 UKUKHULUMISANA ngolimi oluqondileyo sinanzelela umumo.

Isizwe ngesizwe sigcizelela imikhuba lamasiko. Ukulandela imikhuba lamasiko kwenza isizwe sibe lenhlonipho laso sihlonipheke. Ubuntu lobudlelwano obuhle benza uluntu luhlalisane kuhle phakathi kwesizwe. Inkulumo elobuntu iletha ukuphilisana kuhle. Abadala bandise ukuthi: “Indaba yoniwa ngomlomo ibuye ilungiswe ngomlomo”, kusitsho ukuthi akulalutho olungehlula esizweni nxa abantu bethe bakhulumisana kuhle.

Inkulumo esiNtwini kufanele ihambelane lomumo ukuze ulethe ukuzwisisana ebantwini nxa kukhulunywa. Inkulumo zilakho ukuveza isimilo somuntu kanye lemizwa yakhe ngesehlakalo esithile. Kuhle ukuqaphelisa indlela esikhuluma ngayo kuzehlakalo ezitshiyeneyo. Ngakho-ke, ukukhulumisana kuhle, kuyinsika ebantwini njalo kuletha ukuthula esizweni. 

Ake sihlolisise izehlakalo ezilandelayo 

1. Kuyatshadiswa ngakini, ngumtshado womnewenu. Kunxusiwe izihlobo kanye labomakhelwane. Umakhelwane wokuqala azwakale esithi: “Lilililili, woza laye jaha. Sesizakudla isitshwala esitsha.”

Owesibili athi: “Aaaaa! Ngumfazi yenalo. Uvele akasoze ahlale.

(a) Izinkulumo zabomakhelwane laba ziveza mizwa bani ngomtshado lo?

(b) Wena ungumngane kamakhelwane wesibili wawungameluleka njani umngane ophendula ngale indlela ebantwini?

2. Kufika ugogo emzileni womtholampilo, athole abadlezane ababili bephethe insane zabo. Ngemva kokubakhulumisa athi “Asengamhlophe bantwabami”.

Nanzi impendulo abazilethayo ezehlukeneyo.

(i) “Aseyiwo mama”.

(ii) “Aaaa! Udubo lodwa sizakubenelisa yini abantwana behlupha kangaka”.

(a) Kulaba omama, ovuma ngendlela elobuntu nguphi?

(b) Inkulumo yinye ngayinye ivezani ngezimilo zalaba ababili.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×