UMBONO: Asibeni lombono munye njengelizwe ukuze siphumelele

SIYAWUGQIBA umnyaka ka2025 kunengi okwenzakeleyo empilweni zethu kanye lasesizweni sakithi. Kunhlangothi ezehlukeneyo zempilo zethu sithuthukile kodwa siphinde njalo sahlangana lobunzima obehlukeneyo obutshiye impilo zethu zihlukuluzekile.

Phakathi kwakho konke lokhu ithemba kasililahli kungabe kunzima lapho esikhona kodwa-ke ithemba kalibulali kungakho sithemba kuzakuba ngcono ngokuya kwesikhathi.

UMphathintambo obona ngezemali lokuthuthukiswa komkhonomi welizwe uMthuli Ncube uyazama ngazo zonke indlela ukuba umkhonomi wethu uthuthuke.

Yebo okunye usuka abophe kakhulu amabhawudo asazi mhlawumbe ngokwenza njalo umkhonomi wethu uzathuthuka ngokuhamba kwesikhathi.

Kumnyaka ka 2026 sikhangelele ukuba impilo yezisebenzi ibengcono.
Izisebenzi zamankampani ehlukeneyo, abazisebenzayo kanye lezikahulumende ziphakathi kwetshe lembokodo ngoba imali eseziyihola isiyingcosana nje ngenxa yokuba impahla eyehlukeneyo iyakhwela elizweni.

Kuyadingeka ukuba njengezizalwane zakuleli siqinisele sonke nje ukuze umkhonomi welizwe lethu uvuselelwe.
Ubuhlungu esibuzwayo khathesi ngobesikhatshanyana nje buyedlula.

Bufana nje lowesifazana ohelelwayo oba phakathi kobuhlungu obukhulu ngesikhathi ebeletha kodwa obumane buphele nxa esephethe usane lwakhe.

Yikho kanye okwenzakalayo ngesikhathi kulungiswa umkhonomi welizwe, kubuhlungu kodwa asazini ukuthi kuyedlula.

Ubunzima lobu yisisekelo sokulunga komkhonomi welizwe lethu.
UMphathintambo wogatsha olubona ngokusetshenziswa kwemali ngesikhathi esethula ibhajethi yomnyaka lo wabopha amabhawudo ngokwengeza eminye imithelo okukhangelelwe ukuba izancedisa ukuze ilizwe lithole imali.

Wacaca njalo ukuthi kumele kubenzima njalo buhlungu ngaphambi kokuthi umkhonomi wethu ulunge.
Kuyafana ke lathi njengezizalwane zakuleli ngoba kude lapho esivela khona yikho nje kumele sisebenzisane labakhokheli bethu silungise ilizwe lethu.

Singalibali ukuthi inhloso kaMkhokheli wethu yikuthi kusiyafika umnyaka ka2030 umkhonomi wethu ube usuyi- middle income economy. Kungakho-ke lanxa siphakathi kobunzima singalibali iphupho elihle esilalo lika 2030.

Inqobe isisele kithi njengabantwana besizwe seZimbabwe ukuthi sibambisane singaze savumela abantu bebulala umkhonomi welizwe lethu ngokuphatheka kubugwelegwele.
Sonke nxa singaba lombono wokuthuthukisa ilizwe, sizaphumelela.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×