Umbono woMthunywa: Imikhankaso yengculazi ayibe mihla yonke

UMHLABA lamuhla umanyene kunanzwa  ilanga lokukhumbuzana ngomkhuhlane womqedazwe — ingculazi.

Inhlanganiso yamazwe eyeUnited Nations yabeka ilanga lamhlaka 1 kuMpalakazi njengosuku lokuthi sinanze njalo sikhuthazane ngalumkhuhlane osuqede izizwe. Ngalokhu yonke iminyaka amazwe aphatheka ngezinhlelo zokubabaza kunye lokufundisa abantu ngobubi lokungenziwa ukuze lumkhuhlane wenqatshelwe.

Kuminyaka yonale inhloso yikunika amandla abesifazane ukuze bavikelwe njalo benelise lokuzivikela kumkhuhlane lo.

Kuyajabulisa ukuzwa ukuba emhlabeni wonke jikelele amazwe enelisile ukufinyelela inhloso yokuthi abantu abafika amamiliyoni angu-15 bathole amaphilisi ama-Anti-retroviral drugs (ART). Ngokwenza lokhu kubikwa kwenqatshelwe ukufa kwabantu abafika ku-4,2 miliyoni emhlabeni wonke.

Lanxa yonke limizamo ihlose ukuveza ukuba ukuphila legcikwane lengculazi akutsho ukuphela kwempilo kuyadanisa ukuba eAfrica ababili kwabathathu batholakala belegcikwane baphakathi kweminyaka engu-15 kusiya ku-24. Lokhu kuveza mgceke ukuba kuseselomsebenzi omkhulu okumele wenziwe ukulimukisa intsha ngegcikwane leli.

Ukuvela kokuba intsha yiyo ebhuqwa kakhulu yilesi sifo kungenxa yokuthi yibo abasuka bangaziphathi ezikhathini ezinengi ngenxa yokufuna ukuzama izinto ezingabalingananga. Minengi imikhankaso eseyenziwa ngemizamo yokunqanda lumkhuhlane kodwa kubonakala angani ulokhu umemetheka.

Phakathi kwale mikhankaso eseyenziwa ukhona owokukhuthaza abantu ukuthi bahlolwe ukuthi balalo kumbe hatshi igcikwane egazini labo ukuze bangahlali beqhubeka bezibeka kunye lokubeka abanye abangakabi lalo engozini ngasikhathi sonke.

Ukuhlolwa igazi kuyaphathisa ngoba lo osetholakale elalo igcikwane uzakuba lakho ukuphila impilo engcono ngoba esesazi ukuqaphela indlela aziphatha ngayo kunye lezindlela asebenzisa ngayo izakhamzimba ukuze amandla egcikwane angacini ewehlula umzimba wakhe.

Phezu kokuthi umsebenzi omnengi usezandleni zeziphathamandla zelizwe lezinye inhlanganiso ezibona ngalumkhuhlane kuqakathekile ukuthi thina njengomphakathi lathi sizame imizamo ezakwenza ilizwe libe sebangeni elingcono mayelana lokulwisa lumkhuhlane ngoba uHulumende eyedwa angeke ayinqobe limpi esingayo.

Inhlanganiso lezi esikhuluma ngazo lazo ngeke zafika ndawo nxa zingasatholanga usekelo lwethu njengabantu.

Esingakwenza lathi yikulalela lokhu esikufundiswayo siphinde sifundisane ngokungenziwa ekulwiseni lesi silwane.

Usuku lwamhlaka 1 kuMpalakazi alusilona lodwa olokuqinisa imikhankaso emayelana lengculazi, kumele kube yinto yansuku zonke.

Related Posts

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Udilikajele ezihlotsheni ezabulala umuntu zimfanisa lomunye

IZIGWEBE udilikajele umuntu ngamunye iNkantolo eNkulu yaseMgungundlovu, izihlobo ezilahlwe licala lokubulala umuntu zimfanisa lomunye. Abagwetshiwe, uMthokozisi Ngwane (34) loSanele Mqondisi Ngwane (37), balahlwe licala lokudubula babulale uMnuz Nduduzo Ndlovu eHimeville,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×