ABANTU abanengi nxa begula baya kumadokotela ayelapha ngaphandle kwezibhedlela. Abanye njalo ikakhulu abakholwa kusiKhristu baya kubaphurofithi besekusithi labaya abasadla ngoludala baye kubosiyazi. Loba nje bevakatshela odokotela, abaphurofithi labosiyazi, inye nje into abayidingayo. Badinga ukwelatshwa. Ngabantu abagulayo laba ababona ingani ezibhedlela kabangeke belatshwa kuhle. Ngabantu asebekhathazekile bazama ukudinga impilo.
Kubuhlungu-ke ukuthi lababantu bekela ukuya esibhedlela ngoba besithi abelatshwa ngitsho besiyazithela engozini.
Kubalulekile kodwa-ke ukuthi nxa uphathekile uye esibhedlela ukuze uyethola ukwelatshwa. Kumaviki asanda kwedlula kumaphephandaba kuvele ukuba izizalwane ze-Africa ezinatha amaphilisi okucindezela igcikwane leHIV ama-Anti-Retroviral (ARVs) omhlobo we-efavirenz bayedlulisa isilinganiso esikhangelelweyo emizimbeni yabo.
Kuchwayisiso olwenziwa nguSikhwicamfundo uCollen Masimirembwa onguMkhokheli njalo eyingcitshi kwezeSayensi kuAfrican Institute of Biomedical Science and Technology (AiBST) wananzelela ukuba umehluko phakathi kwezakhi zofuzo lwezizalwane zeAfrica kanye lamanye amazwe (genetic make-up) yikho okwenza ziphiwe isilinganiso samaphilisi ama-ARV la esiphezulu okuyikho futhi okubangela ama-side effects amanengi.
USikhwicamfundo lo waveza njalo ukuthi imizimba yabantu bakithi kayenelisi ukukhipha imithi le emzimbeni okwenza iphilisi leli libe yingozi.
Sitshayela uHulumende wakuleli ihlombe ngokuzinikela ukuthi asebenzelane ndawonye lenhlanganiso yeAiBST ukuze ngazo zonke izikhathi kuqale kuhlolisiswe ukuphepha kanye lokuphumelela kwemithi ingakaphiwa izizalwane zakuleli.
Lokhu kuzaphathisa kakhulu ukuthi uzulu angabi sengozini yokusebenzisa imithi elakho ukubakhathaza emizimbeni ngemva kwesikhathi beyisebenzisa.
Sibonga njalo ukuzinikela kwekhansili yeHarare ukuthi ivule iyunithi (unit) esibhedlela seChitungwiza lapho okuzabe kuchwayisiselwa khona.
Ngakho-ke sithanda njalo ukukhuthaza labo abenelisayo ukuthi babambisane izandla lalaba ukuze kulwiswe igcikwane lengculazi ngoba kungumlandu wethu sonke njengezizalwane.
Okunye njalo okuqakathekileyo ekulwisaneni leligcikwane sicebisa abantu ukuthi babuze nxa bengazwisisi ikakhulu nxa besiya kubodokotela lanxa besiya ezitolo lapho okuthengiswa khona amaphilisi ukuthi kanti vele lamaphilisi abawathengayo anathwa ngumuntu ogula mkhuhlane bani njalo lokuthi kungaqhamuka mikhuhlane bani ngokuwasebenzisa ngokuya kwesikhathi ukuze labo bakwazi ukuzilungiselela impilo zabo.
Sikhuthaza njalo uzulu ukuthi njengoba uHulumende ezimisele ukulwisana leHIV ukuze kwehliswe isilinganiso sabantu abafa bebulawa ligcikwane leli kuqakathekile labo nxa bephathekile baphange baye ezibhedlela ukuze bathole uncedo umkhuhlane ungakasabalali kakhulu emzimbeni.
Impi kaHulumende le kumele isabalale ingene lasebantwini abanjengabaphorofithi lezinyanga zamanga. Abantu abathi ngenxa yobuvila bokuzisebenzela imali babhale amabhakani bathi bayelapha bona befuna ukubambabamba abesintwana baphinde babadlele lemali zabo.
Kasibambisaneni sonke ukuze silwise igcikwane leli.




