Vikelani imbuzi kumikhuhlane: Matabeleland Development

Listen Ndlovu
INHLANGANISO yeMatabeleland Development Initiative kuviki ephelileyo ifundise abalimi abafuye imbuzi ngokuzinakekela ngenhloso yokukhulisa izibaya zabo.

UMnumzana Tafilani Ndlovu onguye obefundisa abalimi ngokuvikela imbuzi emikhuhlaneni uthe abafuyi kubalulekile ukuthi babone ukuba banakekela kuhle imbuzi zabo ukuze zande.

UMnu Ndlovu uthe kubalulekile ukuba umlimi ofuye imbuzi aziphe isikhathi sokuzikhangelisisa izifuyo zakhe zikhathi zonke.

“Umlimi kuqakathekile ukuthi ahlale ekhangela izifuyo zakhe ukuze abone esingaphilanga kuhle abesesinika imithi efaneleyo masinyane.

“Isifuyo esigulayo kumele sehlukaniswe lezinye ezisesibayeni ezingaguliyo ngoba umlimi angekela ukwenza lokhu ulakho ukuthi alahlekelwe yinzuzo yakhe,” kulandisa uMnu Ndlovu.

Uthe ukwelapha isifuyo masinyane kuyancedisa ukwehlisa ukumemetheka komkhuhlane esibayeni.

“Kuqakathekile ukuthi umlimi abekwazi ukuthi imikhuhlane etshiyeneyo ilakho ukuba lezibonakaliso ezifananayo ngakho umlimi kumele ahlolisise kahle ukuthi umkhuhlane ohlasele isifuyo sakhe ngonjani engakaselaphi.

“Umlimi angadinga futhi usizo kuboDokotela bezifuyo ukuze isifuyo selatshwe umkhuhlane oqondileyo.

Uthe ukudibhisa isifuyo kayisikho kodwa okudingakalayo ezifuyweni.

“Ukuvikela isifuyo emkhuhlaneni akutsho ukuzidibhisa kuphela. Isifuyo singagcinwa sivikelekile emikhuhlaneni ngokusipha amanzi ahlanzekileyo, ngoba ungasipha angcolileyo ayabe elengcekeza angazenza zigule.

“Isifuyo singaphiwa ukudla okwaneleyo siyakhula kuhle futhi.

“Okunye okufunekayo yikuthi isibaya sakhiwe kuhle singanetheli njalo lomqando lawo uvikelwe ukuze izifuyo kungakhathalekile ukuthi yisikhathi somqando loba sezulu zihlale zikhululekile,” kutsho uMnu Ndhlovu.

Uphethe ngokuthi imbuzi engaphilanga kahle umlimi angayibona ngokungadli kuhle, ukuhamba nzima, ukuwa kwendlebe, ukuwisa umsila langokungakhazimuli kwesikhumba. Umlimi kumele ahlale ekhangela izifuyo zakhe ukuze ananzelele lokhu masinyane .

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *