WATSHA TSOTSI: Qina mdlezane ungabulali usane, kulicala

UKUTHULA kuyinsika yentuthuko lenhlalakahle yoluntu. Sikhuluma kunje nje sikhuthaza ukuthula endaweni zonke lapho okuqhutshwa khona ukhetho lwama-by elections. Lalapho okungelakhetho khona, makube lokuthula bakwethu ukuze sithuthuke sonke njalo sihlaliseke.

Kuviki edluleyo besidinga o“tsotsi” abathile sisethula labanye ababanjiweyo saphetha ngokufundisana ngezamacala e-infanticide. Lelicala ngalichaza ngisithi abacubungula ngezamacala bakubona kufanele ukuthi ukubulala okunje kungabi yi-murder ngoba umama oyabe esanda kubeletha elakho ukufikelwa yimicabango eminengi, emibi lemihle, elethwa yibuhlungu bokuhelelwa. Lokhu kubikwa kwenzakala phakathi kwenyanga eziyisithupha kusukela ngosuku lokubeletha. Okudingakalayo yikuthi umetheswacala kumele abe ngowesifazane, umntwana ambulalayo kumele abe ngowakhe, kumele abe embulele phakathi kwenyanga eziyisithupha, umbulali kumele abe ejongile ukubulala usane lwakhe njalo ingqondo zomdlezane kumele zibe ziphanjaniswe yikuhelelwa ngesikhathi ebeletha.

Inkuthazo engiyiphe omama labodadewethu eyokuthi baqine ngesikhathi sobudlezane ngiyayiphinda njalo kuyonale iviki. Lokhu kungoba siloPriviledge Moyo (19) odabuka eTsholotsho emangweni wakoTshayani obulele usane lwakhe laye ngendlela efanayo le elicala le-infanticide. Lolosane belungolunye lwamadodana abelakho ukuba ngababusi, odokotela kumbe omanjinela kwelakusasa.

Umetheswacala ubonakale engaselawo umthwalo ngemva kwenyanga eziyisificamunwe munye. Yeyi madoda!

Ekubuzisisweni, kwasekuvela-ke ukuthi uMaMoyo waklinya indodana yakhe ngezakhe izandla yaze yaphela!

Sinzima-ke isikhathi sokuzithwala kuze kuyefika ukubeletha. Kodwa sithi thina qinani njalo lazi ukuthi kuyimvelo ukuzithwala lokubeletha. Makungabi lokunye okungalifikisa kusimo sokubulala usane oyabe usuluphethe ezandleni. Abanye kabalazo lezo zipho. Kuvele kuyisono njalo bakwethu ngoba yikubulala. Kunzima-ke ngoba uMaMoyo usezandleni zamapholisa okwamanje. Sithandazela ukuthi sithethelelwe ezonweni zethu zihlobo ngoba akekho ongcwele. Lapho esenelisa khona ukwenqabela icala kumbe isono, kasivikeleni ukuze sihlale ngokuthula ezigabeni lasemoyeni yethu.

Kayisuye yedwa uMaMoyo obotshiweyo kule iviki. Omunye ngobotshelwe icala lokutshaya omunye umuntu.

Lokhu kwenzakala kungakhathalekile ukuthi sitshumayela nsuku zonke ukuthi masilondolozeni ukuthula. Lo nguObert Sibanda (28) ohlala ku-stand number 25 epulazini leMimosa eNyamandlovu. Kubikwa uSibanda ugwaze umakhelwane wakhe uPaul Ndlovu (27). Ababili laba bebebanga umhlanga wegwayi!

Kubikwa uObert ecine eyithela ingqamu emlonyeni kaNdlovu, wambenga indebe ethi umfundisa isifundo. Pho ukulwela umhlanga bakwethu? Zalile-ke izakhamizi lamapholisa eNyamandlovu ukuthi zigcine umuntu ogijimela ukuhwatsha ingqamu nxa ethe waxabana lenye indoda. Amadoda ngakhulumisanayo kuphele. Zimbambile zamusa emapholiseni.

EJotsholo, kubotshwe umnumzana Gabriel Moyo (41) ontshontshe amabele labanye bakhe akhethe ukubafihla okwamanje. Yena-ke ubanjelwe ukweba amasaka alitshumi lantathu awomumbu eCross Jotsholo. Kubikwa umnini womumbu lo ubepake imota yakhe emavinkilini eCross Jotsholo kwathi uMoyo labanye bakhe behlisa lawo masaka ngobusuku. Icala lelo balidale ngabo-1:00 kusiya ku-2:00 ebusuku. Isimanga yikuthi uMoyo uhlala ku-871 eMagwegwe North koBulawayo. Batshontshele umuntu weHwange emalahleni, obezama ukuyaselela imuli yakhe.

Bona bathi nkani sizavunela kuwe khonapha!

Kwalile-ke ngoba umanyano kazulu lamapholisa eZimbabwe Republic Police (Z.R.P) wafungela ukutshisa bonke o“tsotsi” kungakhathalekile ukuthi badale uphi umhlobo wecala. Phela bafisa kube lokuthula, intuthuko lenhlalakahle eZimbabwe. Nxa sesiphila ngokutshayana, ukutshontshelana lokubulala insane zethu, singabe sisahlalisekile na? Amasela avelela kwamanye amadolobho kumbe kwezinye izindawo kukhanya asebhahile.

Ngokunjalo, silikhuthaza ukuthi liqaphele sikhathi sonke. Injwayelo yokuthi “lapha kithi kuthule,” kumbe, “kakulazigilamkhuba,” iyingozi. Qaphelani sikhathi sonke njalo konke lapho eliyabe likhona.

Ihofisi yeZRP Hwange idinga uIgnatius Tshalamanda (29) obehlala ku-C271 emzini weLwendulu edolobheni leHwange. UTshalamanda udingelwa umlandu wokweba. Ubuhle balokhu kuzingelwa kwakhe yikuthi uyawetheswa nje kuphela lowomlandu. Yena usesemsulwa. Okudingakalayo yisibindi nje sokuthi ayozigeza emapholiseni.

Omunye esimdingayo nguMoffat Mudimba obehlala emzini kaMavis Munkuli esigabeni sakoSiamwaka eBinga.

UMoffat udingelwa ubusela, ukugqekeza lokweba. Lingambona, mcebiseni ukuthi aye eZRP Hwange kumbe lazise amapholisa aseduzane lani.

Lingadinwa ukuphathisana lamapholisa esizwe ukuze silondoloze ukuthula, intuthuko lenhlalakahle ngokulwa loCALA loyise uSigilamkhuba. Ayixabene bakwethu, sidibane kuviki ezayo. Ku-04-700171-9 Extension 3193; 0735752386 / 0716616987 / 0783185092 kumbe ebulenjini [email protected] kumbe [email protected] yikho lapho elingithola khona.

Related Posts

IHerentals ibusa kuzicoco ngoNkwenkwezi

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHerentals College liqhubeke ngokutshengisa ukuthi selingelinye lamaqembu alamandla kuCastle Lager Premier Soccer League ngemva kokuba umqeqetshi walo uCelestino Benza lomdlali uRalph Makanyara Kawondera bethole imiklomelo kaNkwenkwezi. UBenza…

Inkawu yemali icela ukuya emacansini lomniniyo . . . usiphatheleni unikela inkawu ayisebenzisa ‘ukubutha’ imali kwabanye

Gibson Mhaka KULEZINSUKU ilokitshi leCowdray Park koBulawayo seliphenduke laba yindawo egcwele indaba ezimangalisayo ngemva kokuba omunye usiphatheleni eveze inkawu athe isimhlukumeza ngemva kweminyaka eyisebenzisa ukuthathela abanye imali zabo. Indoda le,…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×