Judith Phiri
ABAFUYI benkomo kuleli sebexwayiswe ukuthi bavikele ukuhlaselwa kwezifuyo ngumkhuhlane weTheileriosis, owaziwa njalo ngokuthi yiJanuary Disease.
Umkhuhlane lo ubangelwa yikwanda kwemikhaza ikakhulu ngesikhathi sokuna kwezulu. Nxa ungavikelwanga kuhle, umkhuhlane lo ungabulala isibaya sonke.
Kulembiko eveza ukuba inkomo ezinengi kuleli zibulawa yi-January Disease minyaka yonke.
Ugatsha lwezokulima kuHulumende lukhiphe umbiko, luxwayisa abalimi ngokuqakatheka kokuvikela lumkhuhlane lokwehlisa ukwanda kwemikhaza.
“Ukudibhisa maviki wonke kuyaxwayiswa. Zonke inkomo kumele zidibhiswe ngeviki ngesikhathi sezulu, kusekelwa uhlelo lukaHulumende lokwehlisa imikhaza,” kutsho umbiko lo.
“Abalimi kumele babhadale imali yokudibhisa, babone ukuthi kuhlanganiswa kakuhle umuthi we-acaricide kulandelwa iziqondiso ezikhona.”
Kuxwayiswe abalimi ukuthi bafake i-tick grease endaweni lapho okuhlupha khona, ikakhulu endlebeni, kumbele, langaphansi komsila.
Abalimi bakhuthazwe njalo ukuthi basebenzise umuthi okuthiwa yiBolvac, osugcwele kuleli lokuthi baxhumane lezisebenzi ze-veterinary ezigabeni.
“Abalimi abaqaphele izibonakaliso zomkhuhlane ngokuhlola inkomo zabo. Kumele bahlole ukuvuvuka kwama-lymph nodes endlebeni lasemahlombe, ukungathandi ukudla, ukuphefumula nzima, ukuphuma amagwebu lokuphuma kwamanzi emehlweni,” kutsho lumbiko.
Nxa kungaba lesehlakalo sokufa kwezifuyo, abalimi baxwayiswe ukubikela uhlangothi lweDirectorate of Veterinary Services (DVS) phakathi kwamahola angu-24. Kuxwayiswe njalo ukuba inkomo zingahanjiswa kakhulu ukwenzela ukuvikela ukumemetheka kwemikhaza.
Ukwehluleka ukudibhisa inkomo kulicala ngaphansi komthetho we-Animal Health Act.




