Abalimi beMatobo bafundiswa ukulungisa lokugcina ukudla

Nkosilathi Sibanda

ABALIMI abangaphansi kohlelo lwe-Integrated Climate Smart Programme (ICSP) kuWard 18 eMazhayimbe, esiqintini seMatobo, eMatabeleland North, sebefundiswe indlela zokulungisa lokugcina ukudla ngenhloso yokwehlisa ukonakala kwesivuno lokubavulela amathuba okuziphilisa.

Izifundo lezi, eziqhutshelwe eFumugwe Business Centre, zisekelwe yiFambidzanai Permaculture Centre ZWE, zifundise abalimi ukwenza imisebenzi eyehlukeneyo.

Phakathi kwezifundo lezi, bafundiswe ukwenza ijamu, amanamunede besebezisa izithelo, amakhekhe, ama-sauce lamasepa.

Abaqoqi bezimfundo, kumbiko abawethulele iphephandaba likazulu, babike ukuba inhloso ngeyokuthuthikisa ukutholakala kolwazi kubalimi.

“Uhlelo lolu lusekelwe endleleni zokulima ezivikela imvelo, olwaziwa ngokuthi yi-agroecology, ekhuthaza ukusetshenziswa kuhle kwezinto ezitholakala kumvelo, ukwehlisa ukulahleka kwesivuno lokuqinisa impilo zemuli ngesikhathi sokuguquka komkhathi lobunzima bezomnotho,” kutsho linhlanganiso.

Abalimi babelane ulwazi abalutholileyo labanye emphakathini.
Ngenxa yolwazi abalutholileyo, abalimi bakhangelelwe ukuthi bathuthukise ukudla emakhaya, njalo babe lamathuba okuthola imali.

Related Posts

Intukuthelo isidumbu sengane sitholakala sidlwenguliwe

YiNtatheli kaMthunywa SITHOLAKALE eduze kwe-tuckshop isidumbu sengane yentombazane eleminyaka emine ebikade idukile koNdengezi eSouth Africa. Intatheli ithole ukuthi u-Esona Mabaso uduke ngoMgqibelo ntambama waze watholakala ngakusasa ntambama ngemva kwesitodlwana esingekho…

Isibanjalo siyaqhutshwa

Charles Dube Lamhlanje siqala ngokuphetha ukwakhiwa kwesibanjalo ngesabizwana senani. Sikhangela ukuthi isibanjalo ngesabizwana senani sakhiwa njani ngaphansi kwezihloko ukuvuma lokulandula. Singasebenzisa isabizwana senani lesivumelwano senhloko. Izibonelo: Ukuvuma –ngingedwa. Ukulandula –angingedwa.…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×