Nkosilathi Sibanda
UHLELO lukaHulumende olokuphakamisa abalimi olwe-Village Business Units (VBUs) seluguqule impilo zabalimi abanengi ezigabeni ngokutholisa inzuzo ekuthengweni kwezilimo lokunye abakwenzayo kubhizimusi lokulima lokufuya.
Ukuzimisela kukaHulumende ekuphakamiseni abalimi ukuthi babe ngosomabhizimusi kuqinisekiswe ngumqondisi wohlangothi lwe-Rural Development kugatsha lwezokulima kuHulumende kuMnumzana Leonard Munamati, othe ukusekelwa kwama-VBUs kumqoka ngoba kuzavusa umkhonomi welizwe, kuguqule inhlalakahle yemuli ezinengi, ikakhulu abalimi.
“Ugatsha lwethu lwe-Agricultural Advisory lunikeza ulwazi lezixwayiso kubalimi labafuyi kuzo zonke indawo,” kutsho uMnu Munamati.

Uthe i-VBU inye ngayinye izathola itanka lomgodi othwala amanzi angange 20 000 litres amanzi. Kuloluhlelo, kuzabe kulamachibi enhlanzi alesilinganiso se-20 x 10 metres.
Ekhuluma lephephandaba likazulu ngoMvulo kuliviki, uMnu Munamati uthe ama-Village Business Units alawulwa ngamankampani akhokhelwa ngabalimi, bencediswa yi-Agricultural and Rural Development Authority (Arda) kunye le-Agricultural Marketing Authority (AMA).
“Uhlelo lolu aluhlosanga kwezokulima kuphela, kodwa lugxile ekuphakamiseni amabhizimusi akhokhelwa ngabalimi.
“UHulumende unxuse amankampani lengatsha ezizimele zodwa ukuthi zisekele loluhlelo. Kungasetshenzwa ndawonye, ama-VBUs azaguqula impilo yemaphandleni, kuvulwe amathuba emisebenzi lokugcinwa kokudla emulini.
Esabelweni seMatabeleland North kulomsekeliso omuhle womsebenzi wama-VBUs ezivandeni zeMasibambane laseZamani lapho izakhamizi ezedlula ikhulu esezithola imali ngolima.




