Asibambaneni loHulumende sivikele abantwana

UHlelo lokuhlatshwa kwabantwana ukuze bavikelwe kumkhuhlane wendingindi kanye le-rubella oluqhutshwa lugatsha lukaHulumende olubona ngezempilakahle kanye lokondliwa kuhle kwabantwana lulinyathelo elihle kakhulu ukuze kuvikelwe ukufa kwabantwana.

Indingindi ngumkhuhlane omemetheka masinyane endaweni elabantu abavikelwanga kuwo. Emhlabeni jikelele kulabantu abangu-20 miliyoni abahlaselwa ngumkhuhlane lo minyaka yonke.

Kusizwekazi seAfrica khona umkhuhlane wendingindi usuthanyele abantwana abanengi yikho nje kufanele ukuthi abantwana bavikelwe kuwo.

Inhlolisiso eyenziwa yinhlanganiso yeWorld Health Organisation ngomnyaka ka2013 yaveza ukuthi kulabantwana abangu-145 700 abafa bebulawa ngumkhuhlane wendingindi emhlabeni wonke jikelele. Okutsho ukuthi ngelanga bekusifa abantwana abangu-400 kumbe abangu-16 ngehola linye ngalinye.

Indingindi ngumkhuhlane omemetheka masinyane endaweni elabantu abangavikelwanga kuwo.

Sincoma ugatsha lukahulumende lwezempilakahle  ngokuqoqa uhlelo olufana lalolu ngoba kuyiyo indlela yokuthi wonke umntwana avikelwe kumkhuhlane wendingindi lo ongabangela ukufa.

Kungakho-ke kusukela ngoMvulo kuyonale iviki bekuyiziphithiphithi ezikolo, emakilinika omongikazi behlaba abantwana abalenyanga eziyisithupha kusiya kuminyaka engu-15 ukuze bavikelwe kumkhuhlane le eyingozi ikakhulu ebantwaneni abangaphansi kweminyaka emihlanu kanye lakubomama abazithweleyo.

Kukhangelelwe ukuthi uhlelo lokuhlatshwa kwabantwana luphele ngoLwesihlanu.

Kukanti umkhuhlane we-rubella owawungavamanga kuleli kubikwa umemetheka kakhulu ebantwaneni kunye labatsha njalo igcikwane lomkhuhlane lo liba semoyeni okutsho ukuthi olomkhuhlane lo angakhwehlela kumbe angathimula ulakho ukuthelela ongelawo oseduzane kwakhe.

Kungumbono waleliphephandaba ukuthi njengoba uhulumende esemanyane lenhlanganiso ezibalisa iWHO, Unicef, MCHIP, Gavi project kanye le-rotary ukuthi kuthengwe imithi efunakalayo ukuze abantwana bavikelwe kungumlandu njalo wabazali kanye lalabo ababakhangelayo ukuthi babone ukuba bayabasa emakilinika kanye lezibhedlela eziseduzane labo ukuze bahlatshwe ijekiseni yokubavikela kumkhuhlane wendingindi le-rubella.

Umphathintambo wogatsha lwezempilakahle lokondliwa kuhle kwabantwana kuleli, uDokotela David Parirenyatwa kuyonale iviki uveze ukuthi nyakenye kube lemibiko yabantu abahlaselwe ngumkhuhlane wendingindi abangu-1 024 kuleli yikho nje uHulumende ebone kufanele ukuthi kube lomkhankaso lo.

Kukhangelelwe ukuthi uhlelo lolu lusiyaphela kube kuvikelwe abantwana abengamamiliyoni amahlanu.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×