Asilondolozeni impilo ngalesisikhathi somnyaka

Kuhle ukuba khathesi siyajabula lezinyamazana lazo ziyaqolotsha ngoba izulu linile. Amanzi aseqalile ukuba khona, lezifuyo lazo sezibuthola utshani obuluhlaza egangeni.

Kusuka kudanise ukuba ngesikhathi esifanayo, sijabula kuba labanye bethu ababa phakathi kokukhala. Izililo ziyanda, izimuli zihlulukelwe ngoba umntwana egalulile.

Isikhathi sezulu sihle kakhulu kodwa siyingozi ngenxa yokuthi abantwana bayabe befuna ukudlalela emanzini, ukubhukutsha phela.

Kungakho-ke kuqakathekile ukuthi abantu abagcina abantwana babakhangele ukuze isikhathi esihle kangaka singaze sacina sesingesezinyembezi.

Kuyadanisa ukuthi abantwana abancane uthola bethwele inkonxa besiyakukha amanzi emfuleni.
Izulu seliqalile ukuna lonyaka njalo akhona amachibi asegcwele phamu, kungakho-ke kuyingozi enkulu ebantwaneni ngoba bona bengakhekhelezi ukungena emanzini uma besuke bawisela enye impahla yabo.

Amachibi kunye lemifula egcweleyo akasiyongozi ebantwaneni kuphela kodwa ayingozi ngitsho lakubantu abadala.
Yebo amanzi ayadeleleka, uma umuntu ewakhangele, usuka abe lomcabango wokuthi ulakho ukuwachapha kalula kanti cha, amanzi alamandla ukwedlula awakhe.

Kungaba ngcono ukuthi abantu basebenzise indlela ezibhodayo kulokuthi bazifake engozini.
Nxa njalo abadala bebona kungela elinye icebo abangalenza kodwa befuna ukukha amanzi, kuhle bahambe bona kumbe bahambe labantwana ukuze babalinde uma besikha.

Abatshayeli labo siyabakhuthaza ukuthi ngalesi isikhathi sezulu batshayele kuhle ngoba phela bethwele imiphefumulo yabantu.

Uthola umtshayeli eyigijimisa ibhasi angathi utshova ibhayisikili, uthole abantu sebebambe inhliziyo ngezandla ebhasini.

Umtshayeli onje loba angaze abhalelwe itikiti akalithathi mango, usuka akhohlwe ukuthi ukugijima akusikhokufika.
Imigwaqo iyabe itshelela ngoba kumanzi kukanti njalo uma izulu selisina kakhulu, umtshayeli uyabe engasaboni kuhle.

Abatshayeli bayakhuthazwa-ke ukuthi batshayele ngonanzelelo ukuthi uma izulu selisina behlise isiqubu kumbe bamise imota zabo.

Nxa ibhasi isigijima ngamandla, abantu abaphakathi kumele babambane bamkhuze umtshayeli, bamtshele ngamalungelo abo njengezihambi.

Amatikiti abawanikwayo njalo uma behlawulile alotshwe inombolo zocingo. Umuntu ulakho ukutshela umnikazi wemota ngesenzo esingamphathanga kuhle.

Izihambi kumele zikhululeke zenelise ukuphumisela imibono yazo. Le yiyo yodwa indlela engabaphathisa ukuthi bayefika lapha abayakhona bengabaphilileyo.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *