Azigcinwe zihlanzekile izibaya zengulube

Ethel Ncube

ABALIMI bakhuthazwa ukuba bagcine izibaya zengulube zihlanzekile ukuze izifuyo zabo zingahlaselwa yimikhuhlane.

UDokotela wezifuyo, uMnumzana Davson Dube ubike ukuba kuqakathekile ukuba izibaya lezi zihlanzwe kokuphela ukuze ingulube zihlale ziqinile futhi zingahlaselwa yimikhuhlane.

Ekhuluma lentatheli, uDokotela uDavison Dube uchaze kabanzi ngokuqakatheka kokuthi izibaya zengulube zihlale zihlanzekile.

“Izibaya zengulube kumele zihlale zihlanzekile ukuze kungabi lamagcikwane angacina egulisa ingulube.

“Isibaya nxa sihlanza kumele kuqale kukhitshwe ingcekeza yangaphandle yengulube, ngemva kwalokho umlimi sengasigezisa efake umuthi obizwa ngokuthi yi-lime milk solution ukuze kubulawe

amagcikwane,” kubika uMnu Dube.

Uqhubekele phambili echaza ukuthi singageziswa kumele sekelwe some.

“Ungaqeda ukuhlanza isibaya sakho kumele ubone ukuba siyawoma.

“Singawoma, usungabisela ingulube zakho esibayeni.

“Okunye okuqakathekileyo yikubona ukuthi isibaya sakho sibetha umoya ukuze kungabi lobumanzi esibayeni,” kutsho uMnu Dube.

Uphethe ngokuxwayisa labo abafuye ingulube ukuthi abafuyi kumele bahlale bekhangela ukuthi izibaya zabo kazilangcekeza ukuze kungacini kubangela imikhuhlane.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×