Johas Moyo
INHLANGANISO ezitshiyeneyo zabalimi kulezinsuku zikhuthaza abalimi ukuthi bafuye izagwaca ngoba zilenzuzo engcono nanko phela balutshwana abazifuyayo njalo ngaphandle kokuba yisitshebo zilusizo kumpilakahle kazulu.
Kule iviki uMthunywa uhlangane loNkosikazi Ntombizodwa Moyo ohlala elokitshini leCowdray Park ongomunye wabalimi abathathela phezulu iphurojekithi yokufuya izagwaca njalo osephatheka lakunhlelo zokufundisa abanye abafuna ukungena kubhizimusi le.
UNkkz Moyo uthe ukufuya izagwaca kulula njalo kulenzuzo enhle ikakhulu nxa umlimi angathengisa amaqanda azo ngoba eselapha izifo ezitshiyeneyo.
“Izagwaca zifuywa njengenkukhu zama-broiler nanko phela zithengwa zilelanga elilodwa zicacadiwe.
“Ngemva kwamaviki ayisithupha ezinsikazi ziyaqalisa ukubekela amaqanda elilodwa ngosuku kuze kwedlule iminyaka emibili,” kutsho uNkkz Moyo.
Uthe okuqakathekileyo nje kuphela yikuthi zihlale zilokudla, amanzi kanye lendawo ehlanzekileyo.
“Izagwaca zingagcinwa kuhle zibekela amaqanda amakhulu. Umlimi kumele abone ukuba uzipha ukudla okuqondileyo ngaso sonke isikhathi.
“Kule-starter quarl kanye le-finisher yakhona ebizwa ngokuthi yi-breeder meal eyenza zenelise ukuqandela kanye lokubekela amaqanda amakhulu,” kutsho uNkkz Moyo.
Uqhubekele phambili esithi izagwaca zingavele ziqalise ukubekela umlimi uyenelisa ukuzitshayela imali ngoba abantu bewathenga kakhulu ngoba eselapha izifo ezitshiyeneyo.
“Amaqanda ezagwaca elapha izifo ezigoqela imvukuzane, itshukela, ukuvuvuka kwenyawo kanye leminye etshiyeneyo. Amaqanda la angasetshenziswa njengamaphilisi ezifo lezi ngoba edliwa kathathu ngelanga okwensuku ezingu 48.
“Amaqanda yiwo ayelaphayo yikho sikhuthaza abalimi ukuthi bafuye kuhle ukwenzela ukuthi bathole amaqanda amanengi njalo amakhulu. Amaqanda lawa yiwo iphilisi lakhona elidingakalayo emzimbeni womuntu ukuthi ahlale elempilakahle. Amaqanda lawa adliwa kathathu ngelanga okwensuku ezingu 48 ukuthi uqede kuhle ikhosi yakhona kumele adliwe kathathu ngosuku njalo akumelanga wedlule isiphimo sephilisi lakhona ngoba angakulimaza.”
Uphethe ngokuthi uhlupho lubakhona nxa umlimi eqalisa ukufuya amatsiyane ezagwaca ngoba adinga ukunakekelwa kuhle ukuze umlimi athole inzuzo.




