YiNtatheli kaMthunywa
Abatshayeli abadala izingozi ezibulalayo emigwaqweni kulungiswa ukuba bathole izigwebo ezilukhuni, kukanti labo abephula imithetho yemigwaqo labo sebengathathelwa amachence (licence) abo kumbe esulwe ngaphansi kwemithetho emitsha ehlelwa nguHulumende.
Inyathelo leli likhangelelwe ukulwisana lohlupho lokutshayela mahlayana nje, osokuyimvama kuleli. UMongameli Emmerson Mnangagwa usanda kuveza ukuthi “indleko zokutshayela mahlayana nje emigwaqweni yethu kumele zedlule zonke izinzuzo ezitholwa yilabo abacabanga ukuthi bayazithola ngokutshayela ngalindlela”.
Ekhuluma emhlanganweni weThe Sunday Mail/Traffic Safety Council of Zimbabwe Safe Driving Conference eHarare ngeviki ephelileyo, umsekeli kaMphathintambo wogatsha lweTransport and Infrastrucural Development uKhomuredi Joshua Sacco — uthe kuqakathekile ukuthatha amanyathelo aqinileyo ukuvikela impilo zabantu emigwaqweni.
“Njengogatsha sinikezwe isiqondiso esicacileyo nguMhlonishwa uMongameli uMnangagwa ukuthi kumele kubekwe imithetho eqinileyo ukuze kuvikelwe impilo zabantu,” utsho kanje. Lesi simemezelo siza ngesikhathi sokukhathazeka okukhulu ngenani eliphezulu lezingozi zomgwaqo eZimbabwe.
Ucwaningo olwenziwa ngamapholisa eZimbabwe Republic Police (ZRP) luveza ukuthi ilizwe libhalise izingozi zomgwaqo ezingu-28 159 phakathi kukaZibandlela kusiya kuNhlangula lonyaka, zisuka ku-25 968 ngesikhathi esifanayo ngomnyaka odluleyo, okutsho ukuthi zikhuphuke nge-2 191. Imithetho ekhona, kutsho uKmrd Sacco, iyehluleka ukunqanda ukutshayela okuyingozi, ikakhulukazi nxa ukutshayela mahlayana nje kubangela ukufa. “Kuyaxaka ukuthi nxa usiya esitolo esikhulu utshontshe iCoke ubotshelwa ukweba,” utsho kanje.
“Kodwa-ke nxa ungumtshayeli wenze icala lomgwaqo elibulala abantu abayisitshiyagalombili, ungabuyela ekhaya icala lakho libe lithethwa usuka emzini wakho, nxa utholakala ulecala uzagwetshwa ukusebenza ungaholi, sizobe sinxusa iPhalamende ukuthi ikhangele umthetho lapho okufaneleyo. Amapholisa akholelwa lokuthi inhlawulo ezikhona azibavimbeli abatshayeli ukudala amacala emigwaqweni.
“Inhlawulo lezi zibukeka zingabuyiselwa ngakho kazivimbeli abephula umthetho ukuthi baphinde ukuziphatha kwabo okubi,” kutsho uKhomishana Gift Hlabiso, ophinde abe yinhloko yeZRP Electronic Traffic Management System.




