INANI lengozi zomgwaqo liyethusa. Nyakenye kulabantu abedlula i-2 000 abafa kungozi zomgwaqo, kukanti kwaba lengozi ezedlula i-52 000. Phakathi kwalezo ngozi isilinganiso se-80 phesenti sengozi zomgwaqo kuleli zibangelwa ngamaphutha abatshayeli, okutsho ukuba zingavikelwa.
Inani lengozi zomgwaqo, ngokutsho kweTraffic Safety Council of Zimbabwe kunkundla yabo yobulembu, liveza sobala ukuba kuyadingeka ukuba kuthathwe amanyathelo okwehlisa inani lengozi ezenzakalayo emigwaqweni yethu.
Kunsuku ezisanda kwedlula eHarare koSeke kufe abantu abangu-17 engozini yinye. Iqiniso esingeke salivika njalo yikuba nsukuzonke ukhona ofa engozini yomgwaqo.
Okudanisayo yikuba inengi lengozi ezenzakalayo kukhona okungenziwa ukuze zivikelwe. Aluba abatshayeli bonke bayalandela izixwayiso ezikuHighway Code kunye lakuDefensive Driving inani lengozi ngabe liyehla nanko sokunanzelelwe ukuba ingozi ezinengi zibangelwa ngamaphutha abatshayeli emgwaqweni.
Amapholisa kunye labeTraffic Safety Council of Zimbabwe abahlolisisa ngengozi kuleli baveza ukuba phose ingozi zonke zibangelwa ngabatshayeli abenza amaphutha, abangalandeli imithetho ebekwe yi-Highway Code kanye lemithetho yomgwaqo.
Kuzifundo zeDefensive Driving abatshayeli bayafundiswa ukuthi kumele bacabangele abanye abatshayeli abasemgwaqweni, pho-ke kusuka kuthini okwenza benze amaphutha acina ebangela ukufa kwabantu.
AKwezinye izikhathi abatshayeli bephula umthetho mahlayana. Kwesinye isikhathi njalo bayabe bengaqaphelanga futhi benganakani ngokungenzakala ngomzuzu olandelayo.
Umtshayeli wonke kumele aziphe umlandu wokuvikela izingozi. Lokhu kungancedisa ukwehlisa inani lengozi ezenzakalayo.
NgeSonto kuyonale iviki, kulomtshayeli wenkampanini yeZimpapers koBulawayo obehamba ngomdududu ongqikilwe ngenye imota engene kungxenye yomgwaqo abehamba kuwo obekukhangelelwe ukuba ziphambane olahlekelwe yimpilo yakhe. Iphutha lomtshayeli lo obezikholisela labangane bakhe njalo obethethe imota yomnikazi engaphiwanga imvumo libangele ukuthi umtshayeli lo alahlekelwe yimpilo yakhe njalo imuli yakhe ilahlekelwe ngubaba obeyiselela.
Ngenxa yamaphutha afana lala zinengi izimuli ezilahlekelwa ngamalunga azo kungakho kuyadingeka ukuba wonke umtshayeli atshayele ngokuphepha futhi ngokuqaphela emgwaqweni zonke izikhathi ngoba ngeke kuvumakale ukuthi abantu bahlale belahlekelwa zimpilo zabo emgwaqweni.
UMongameli welizwe uMnangagwa ensukwini ezisanda kwedlula ukhuthaze amapholisa akuleli uthi aqale i-Electronic Management System ezancedisa ukulwisa ingozi zomgwaqo eziqhubeka zikhuphuka ngokuhamba kweminyaka.
“Izinga eliphezulu lokungaziphathi kuhle emigwaqweni yethu, selibangele ukufa kwabantu abanengi ngenxa yezingozi zomgwaqo, liyadanisa. Ngicela zonke izizalwane zeZimbabwe ukuthi zihloniphe imithetho yomgwaqo welizwe futhi zibambisane labomthetho,” kutsho uMongameli uMnangagwa.
Uqhubeke wathi ilizwe ngeke liqhubeke lilahlekelwa zimpilo ngenxa yamaphutha abatshayeli.
Kungumbono woMthunywa ukuba abatshayeli abenza amaphutha emgwaqweni acina ebangela ingozi kumele bajeziswe kanzima ngoba yikho kuphela okungasiza ekwehliseni inani lengozi emigwaqweni yakithi.




