Ezalwa kuyiwa esibhedlela, esegula kuyiwa kubaphurofethi . . . !Phos’ elakho

KWAKUTHI nxa umuntu wesifazane ezithwele kutshitshwe kuyiwa ekilinika, omongikazi bemhlola ukuthi ingane iyakhula njalo ihlezi kuhle lokuthi iyatshibilika ilungela usuku lokuzalwa kwayo.

Owesifazana uyahlolwa lokuthi kala eminye imikhuhlane efana labotshukela, labo BP ngoba kuthiwa iyingozi ikakhulu emuntwini oyabe ezithwele okungabangela ukuthi ingane lonina ziye kwagoqanyawo.

Kwakuthi nxa esehelelwa agijinyiselwe esibhedlela ukuthi ayobelethela khona ngoba labodokotela bayabe bekhona ukwenzela ukuthi nxa kungamane kube lengxaki baphange baxazulule ingane izalwe kungela okuphambanisekayo ngoba impilo kamama lomntwana iyabe isisengozini.

Ngiyangimangaliswe ngabantu abanengi, kuvamile ukuthi nxa umntwana esezelwe kwenziwa amhlophe akhungwe ngalokhu la lokhuyana.

Abanye uthola umntwana esegaxwe intambo ezibomvu ezinye eziluhlaza sengathi yisibhakabhaka ngesikhathi sentwasa, ufice sekugijinyelwa kubaphurofethi kuthiwa umntwana kumele enzelwe imithandazo ukuze anganyathezelwa ngabanye abantwana.

Abanye uthola umntwana sebemninde ubulongwe bomvundla mhlawumbe bekuthathela ekuthini umvundla yinyamazana ehlakaniphileyo, uphunyuka bemphethe njengoba sasikuzwa nxa sisethelwa inganekwane ngogogo labokhulu sisakhula.

Ngikhumbula omunye untombazana wathi ukubeletha ingane yakhe yangenwa ngumqando ngoba engela mpahla zomntwana ezikhudumalayo, wahlaselwa yisihlabo.

Kulokuthi amgijimisele esibhedlela nango emusa kubaphorofita ethi ufuna ukuthi aphiwe imithandazo, kuthe selibanga ngomtsha wendoda yabe iphela ingane

Abaphurofethi njengoba ubazi ukuthi abafuni kusolwa nampo bethi umzukulu udliwe ngugogo mhlawumbe betsho ngoba wayesekhulile esempunga.

Phela umuntu angaguga esempunga kuvamile ukuzwa kuthiwa kadabuli ngubo bemqambela umuntu omdala bevala ukuthi yibo abayabe beyenge umuntu ukuthi angayi esibhedlela.

Isixwayiso sami sithi akuyiwe esibhedlela nxa imizimba yethu ithe yaphatheka siyehlolwa ngomongikazi abafundela ezokuphila kwabantu hatshi ukulanda laba abamasalamusi, impilo iqala esibhedlela icine khona njalo.
Ayixabene.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×