Hlanzani izibaya, kulemikhuhlane

Wayne Ncube

ISIKHATHI sezulu sibuya lemikhuhlane eminengi engatholakala ezibayeni ngakho abalimi bakhuthazwa ukuba banakekele izifuyo zabo ngokuhlalisa izibaya zabo zihlanzekile.

Kubikwa lapho okuhlala khona izifuyo kumele kuhlanzeke ngoba lokhu kulakho ukutholisa umlimi inzuzo ehle ezifuyweni ngoba zingakhululeka lazo ziyakhula kuhle.

Intatheli kaMthunywa ikhulumisane lelunga leZimbabwe Farmers Union uMnumzana Mkhumbuzi Siziba othe kuqakathekile ukuba abalimi bakhiphe amadaka lobulongwe ezibayeni zezifuyo ngoba lokho kulengozi yokubangela imikhuhlane ezifuyweni kanye lokufa kwamazinyane.

“Ubulongwe bubiza izinanakazana ezingabangela imikhuhlane efana le-salmonella, listeria, e.coli kanye le-foot rot eyenza amasondo ezifuyo abe buthakathaka okubangela ukuthi izifuyo zehluleke ukuhamba, lokufa kwamazinyane,” kuchaza uMnu Siziba.

Uqhubekele phambili esithi udaka luyaphambanisa ukuphumula kwezifuyo ikakhulu imbuzi lezimvu ngoba azilali lapho okumanzi kumbe okulodaka khona, lokho kucina kubangela ukuba ziswele ukuphumula njalo zicine zingakhuli kuhle.

“Ngesikhathi sezulu kuba lamadaka njalo akula sifuyo esithanda amadaka, lokho kubangela ukuba izifuyo zicine zilala zimile okudala ukuthi nxa sezivulelwa ekuseni zingayi emadlelweni zilande idwala lapho okulelanga kumbe zilale endleleni ukuze ziphumule ngoba zidiniwe.

“Ngalokhu zicina zichitha isikhathi sokudla zilele ngoba zidiniwe,” kuveza uMnu Siziba.

Uphethe ngokuxwayisa abalimi ukuba bakhuthalele ukusebenzisana labalimisi bezigaba zabo njalo bahlale belemithi yezifuyo ukuze izifuyo zabo zihlale zivikelekile emikhuhlaneni.

“Abalimi kumele bahlale belemithi eyejwayelekileyo efana lama-antibiotics, eye and wound powder le-tick grease.

“Kubalulekile ukuba abalimi basebenze labalimisi bezigaba zabo ukuze bathole ulwazi ulujulileyo ngezifuyo zabo ukuze benelise ukunanzelela ukuziphatha kwezifuyo zabo okuzenza kubelula ukuzibona nxa sezigula,” kuphetha uMnu Siziba.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *