Nkosilathi Sibanda
UKUNIKEZA usizo lokudla kuzizalwane zeMalawi leMozambique kuphezulu kobudlelwano obukhona phakathi kwamazwe ngoba kuyisitshengiselo sobuntu lokumanyana okukhona kuzwekazi le-Africa.
Lokhu kukhulunywe nguMphathintambo wogatsha lweLocal Government and Public Works uDaniel Garwe ngesikhathi kuhanjiswa ukudla kumuli ezehlelwe yisehlakalo sokuna kwezulu elinengi kuzabelo ezithile eMozambique laseMalawi.
Izulu lesikhukhula leli litshiye imuli ezifika i-4 million zisengozini eMalawi. Indawo ezihlaselwe okuzwayo kulelo zigoqela iChikwawa, Nkhotakota, Karonga, Kasungu, Lilongwe lezinye.
EMalawi, ingozi kubikwa yehlele abantu abedlula i-600 000. Izizalwane lezi zidinga usizo lokudla, amanzi ahlanzekileyo lokunye okubalulekileyo ukuze ziqhubeke ngempilo phakathi kokuhlupheka ezikikho.

UMphathintambo uGarwe wazise ukuba uHulumende weZimbabwe uzimisele ukunikeza ilizwe leMalawi ukudla okwedlula isilinganiso se-1 000 metric tonnes le-300 metric tonnes kuMozambique ukuze kuncediswe umphakathi ohlaselwe yindlala kulandela ukuna kwezikhukhula kwezinye izabelo emazweni la.
Ugcizelele ukuthi abantu beMalawi leMozambique kabakho bodwa kumizamo yokuvuselela impilo zabo ngemva kokuhlupheka.
“Usizo lweZimbabwe lwembula ubuntu. Ukusiza lokho akusikho nje isenzo sobudlelwano phakathi kwamazwe womathathu, kodwa kuyisibonakaliso sobuntu ” kutsho uGarwe kumbiko wakhe.
Uthe ukuguquka komkhathi yikho okudala ingozi lezi, wakhuthaza ingatsha ezisebenza lomphakathi ukuthi ziqinise inhlelo zokuncedisa lokuvikela abantu.
Uncome ezinye ingatsha zikaHulumende, ingatsha ezizimele zodwa, amabandla lamaqembu ezokholo labanye abaphatheke ekutholeni ukudla okuhanjiswe eMozambique laseMalawi.

Ngokunjalo, uMphathintambo uGarwe wethule isibongo lokuzehlisa kuMongameli uMnangagwa ngobukhokheli bakhe, obenze kwabalula ukuthi ilizwe lisabele ngokuphangisa, lincede omakhalwane.
LoMphathintambo wogatsha lwe-Defence, u-Oppah Muchinguri ugcizelele ngokuzimisela kukaHulumende ekuphathiseni lapho okuthe kwaba lengozi.
Ngesikhathi kuhanjiswa izimota ebezithwele ukudla, abammeli bamazwe womabili bethule ukubonga okukhulu ngokwamukela isipho esivele kuzizalwane zakuleli.




