Imikhuba lamasiko amaNdebele

Ugwalo llotshwe nguJ Sibanda, Ludindwe yiCollege Press
Impahla yomuzi

Lamhlanje ngaphansi kwempahla yomuzi weNdebele siqala ngokuxoxa ngemigodla lezilulu. Iguza. Iguza ngumgodla wesigogo senkomo.

Endulo bekuthelwa amabele alingeneyo beselisetheswa emhlane wenzomba. Isigogo esizakwenza iguza sisetshenzwa njengazo zonke izigogo.

Siyaphalwa, sitshukwe size sivuthwe. Ngemva kwalokho siyathungwa ngomnxeba wenkomo senziwe umgodla.

Isilulu. Isilulu yisiphala samabele eselukwa ngotshani bodwa. Isilulu selukwa ngotshani besiNdebele. Kuthanjiswa izixha zalobotshani besezibanjwa zenze isiphambano. Isiphambano leso siyabotshwa ukuze siqine.

Ukwelukwa kwesilulu kuqaliswa ngokucazululwa kwethaphu ngalinye ngalinye. Lithiwa gamfu ithaphu ngalinye ngalinye lizeluke lize lingenane lamanye amathaphu. Ukuhlonyelelwa kwesilulu kwenzakala nxa izixha zamathaphu sezinciphile lanxa utshani bamathaphu sebubufitshane.

Nxa kubonakala ukuthi amathaphu asevulelana izikhala ezinkulu ayacazululwa sekudalwa amanye amathaphu ukuze singabuyi masinya. Kuyeneliseka ukuba isilulu selukwe ngumuntu oyedwa, ababili kumbe abathathu. Nxa bebanengi beluka belandelana. Singaze sifike ebukhulwini obulungileyo siyabuyiswa ngokuphungula amathaphu ehlanganiswa.

Nxa usulingene umlomo buyaphecezwa utshani kwelukwe sabhada. Utshani obusele bulenga buyaqunywa, besesihadlwa ngengaphakathi yesigogo ukuze utshani obukhuthezelayo buphele.

Ekupheleni kwaso sithiwa qithi engalaneni kusenzelwa ukuba amabele angaphehlwa. Mdabuko waso nxa sesithelwe amabele siyagudulwa ngenhlabathi ukuze singabhotshozwa zinkukhu. Esikhulu sakhona siyathwala amabele angaba litshumi lamasaka amathathu.

Imigigo lengiga — Umgigo ngowokugiga engigeni. Umgigo ubazwa ngomkantsho wephane ngesizatho sokuqina lokusinda. Ubazwa ube lugodo olude, olulobuqatha obilinganayo njalo lulolongekile.

Ingiga ngeyokugigela kumbe ukutshokolela. Umumbu uyagigwa engigeni; ikanti indlubu lendumba kuyatshokolwa kwehlukane lamakhasi. Ingiga ibazwa ngomganu kumbe ngenondo. Isigodo sengiga sigujwa lula nxa sigejelwe igodi sathiwa qithi phakathi.

Siyagujwa kuze kutshone besesikhutshwa sibazwe. Sibazwa sithiwe gamfu ekhalweni. Simo sayo ikhamisile ngaphezulu njengethunga, ikanti ngaphansi idalelwa isibunu esikhulu ukuze izimele iqine.

Izikhali lezihlangu — Intonga (induku) Yisikhali sokutshaya kulwiwa, kuzingelwa kumbe kunqandwa izifuyo. Intonga ivame ukubazwa ngomklampunzi kumbe umbalabala. Ezamadlozi zande ukubazwa ngobande kumbe umbambagwe.

Intomba ibazwa ngesancele ibe lesiduku esiyimbulunga lomzaca omudazanyana. Ezileziduku ezinkulu zivame ukubizwa ngokuthiwa yizagila kumbe amawisa. Umkhonto yisikhali sokugwaza isitha kuliwa, inkomo ihlatshwa, kumbe inyamazana kuzingelwa.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *